Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Naissaarel taas leeripäev

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Palgivirnale ja lae alla mahutunud kirikulised laulsid kakskeelseid kirikulaule ja tänasid Jumalat kauni päeva eest. Tiiu PikkurNaissaare Maarja kirikus leidis sel suvel aset ajalooline sündmus – üle 72 aasta peeti siin taas leeripäeva.
Pühapäevahommikul võis Tallinna Vanasadama Admiraliteedi basseini kail eesti- ja rootsikeelset jutusuminat kuulda. Kogunes kenake seltskond rahvast, kes sättis end reisilaeva Monika juurde järjekorda, et võtta ette merereis Naissaarele. Nimelt on Rootsi-Mihkli kogudusel juba aastaid kenaks kombeks suviti saarel kirikupäeva pidada. Kaasa olid kutsutud ka sõbrad nii Eestist, Rootsist kui Soomestki.
Naissaare Maarja kirik on Rootsi-Mihkli koguduse abikirik, kus peeti jumalateenistus. Kohad võeti sisse lauahunnikutel, mõned julgemad ronisid lae alla taladele istuma. Elektriorel palgiotsale toetatud ning organistile puupakk istumiseks sätitud, võis teenistus alata. Teenis Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson, organist oli Pille Raitmaa, laulsid Stockholmi Kuningliku Ooperi solist Tõnis Tamm (bass) ja väike Melissa Ots.
25. juulit 2010 võib pidada Naissaare kirikus ajalooliseks, sest 72 aasta järel peeti siin taas leeripäeva. Leeriõnnistuse said Sirje ja Kalev, kelle esivanemad Naissaarelt pärit on.
Värske puidu järele lõhnavas pühakojas kõlas kakskeelne koraalilaul kuidagi eriti hardalt, võis öelda, et restaureerimisel olev hoone oli ühist hingamist täis.
Austati Briti mereväelasi
Pärast teenistust siirduti mõnesaja meetri kaugusel olevale kalmistule, kus peeti mälestusteenistus. Surnuaiapühast võttis osa ka Briti kaitseatašee kolonelleitnant Ian Watts, kes asetas pärja Krimmi sõja ajal 1877. aastal Tallinna blokeerimisel langenud Briti mereväelaste mälestusmärgile. Palvus peeti ka kunagiste naissaarlaste mälestuskivi juures.
Naissaare esimene kirik sai valmis 1856. aastal ja hävis I maailmasõja ajal. Praegune kirik valmis 1938. aastal ja sai kasutuses olla üle aasta. Imekombel elas see puukirik üle karmid nõukogude aastad ohvitseride kasiinona, laona ja tühjalt seistes. Nüüdseks on hoone saanud korraliku katuse, kõik mädanenud osad on eemaldatud ja aknad ees. Kirikutorni ehtiv rist on pühendatud koguduse eakatele liikmetele, kes veel mäletavad endist risti.  
«Esitame sel kuul taotluse Euroopa Liidult toetuse saamiseks,» selgitab õp Göransson restaureerimistööde käiku. «Kui see rahuldatakse, jätkub ka kiriku ehitus. Seni on suurimaks toetajaks olnud Rootsi kuningas oma fondi kaudu ja muidugi endised naissaarlased.»  
Rootsi-Mihkli kogudus on tänulik perekond Gofmannile abilistega, kes on ära teinud suure töö kiriku ümbruse korrastamisel. Avar muruplats kiriku ümber laseb pühakojal oma väärikust esile tõsta.
Naissaare kiriku seinte vahel hakati jumalateenistusi pidama kohe, kui okupatsiooniarmee saarelt lahkus. Paljudele on sellest saanud oodatud iga-aastane kodusaare külastamise päev.
Tiiu Pikkur

Naissaare Püha Maarja kirik
1853 maarjapäeval sai nurgakivi.
1856 toimus sisseõnnistamine 300 osavõtjaga.
Hävis I maailmasõjas.
1934 pandi teine nurgakivi.
1938 sai valmis praegune kirik.
1998 algas restaureerimine.