Naised Suure Reede ristiteel

Suure Reede palved annavad katoliku traditsioonis olulise koha nn ristiteele. See via crucis on palverännak surmamõistetud Jeesuse jälgedes Pilaatuse paleest Kolgatani, kus meie Õnnistegijat ootavad rist ja haud.

Tavaliselt toimub see igaühe kodukirikus, mille seintele on kinnitatud tahvlikesed neljateistkümne «peatuse» tähistamiseks. Nende ees jääb palverändur seisma, mediteerib antud teemal ja palvetab. Ristiteed võib ka palvetada mentaalselt – kõndides metsas või istudes oma tugitoolis.
Peatuste teemad on võetud enamasti pühakirjast, nagu Küreene Siimona lugu, keda sõdurid sunnivad rasket ristipuud kandma (V peatus) ja kohtumine Jeruusalemma naistega (VIII peatus). Kuid rahva fantaasia on aja jooksul lisanud teisi motiive, millel ei ole ajaloolist alust, kuid mis tunduvad siiski tõenäolistena, nii näiteks kurnatult ja metsikult läbipekstud Jeesuse kukkumised (III, VII ja IX peatus) ja kas või episood Veronikaga (VI peatus). Kuigi me ei tea, kas see naine üldse eksisteeris; aga sellest on järele jäänud kummaline rätik, mis näitab ristilöödu nägu nagu kuulus Torino surilina.
Ristitee teemades torkab silma naiste osavõtt Kristuse kannatusloos. Hukkamõistetut saatis nagu tavaliselt käratsev rahvahulk. Seal oli pealtvaatajaid, muidugi ka sadiste, juhuslikke kaasakõndijaid, kuid kindlasti sõpru ning õpilasi, keda Meistri tragöödia sügavalt puudutas.
Huvitaval kombel nimetatakse ristiteel suhteliselt palju naisi. On kirjutatud ja vaieldud naiste julguse üle. Risti all ei näe ühtegi apostlit peale Johannese. Kõik olid pakku pugenud. Kõik olid sattunud paanikasse. Isegi Peetrus. Näete nüüd, missugused argpüksid!
Arvan siiski, et see järeldus on ebaõiglane. Antud ajastul ei peetud naistest eriti lugu. Nad ei huvitanud ühiskonda, neist «polnud asja». Ja nuttev naine ei tähendanud hädaohtu, kuna sünge pilguga mees, kellel võib-olla nuga taskus ja kurjad mõtted peas, tuli kiiremas korras kahjutuks teha. Apostlid teadsid, mis neile võib juhtuda, kui nad ära tuntakse.
Niisiis Jeesuse saatjad-sõbrad on enamasti naised.
Roomas palvetatakse ristiteed suurejooneliselt Colosseumi amfiteatris, kus tuhanded kristlased on pidanud oma tõekspidamiste eest surema. Aastal 1998 kirjutas prantsuse ortodoksi teoloog Olivier Clément paavst Johannes Paulus II palvel ajakohase teksti ristiteele. Tõlgime siin need kolm peatust, kus on juttu naistest.

IV peatus: Jeesus kohtab oma ema.
Maarja, tugev ja selgeltnägev naine, sinu nõustumine vabastas meie vabaduse. Ilma selleta ei oleks sõna võinud kehastuda, kuigi Isa seda palavalt ootas.
«Mulle sündigu Sinu sõna järgi.» – Nõnda võis Vaim tulla sinu peale, esimene nelipühi,
ja kõlada Laulude Laul, ajaloo laul ja universumi laul.
Maarja, sa olid ka üks väga noor tüdruk Galileast.
Sa ei suutnud täiesti aru saada ja su nägu läks tõsiseks ning leebeks, kui sa vaikuses mediteerisid neid imelisi lugusid.
Võib-olla tuli sul hiljem kahtlusi oma emalikus rahutuses.
Aga siiski oli sulle ilmne, ilmne, et prohvetite kuulutused täituvad, sest Jumal näitab oma käsivarre kangust ja täidab näljased heade andidega.
Nõnda järgnesid sa Jeesusele tema ristiteel, mõõk südames.
Kahtlemata nutsid sa, kuid Tema trööstis sind:
ema, ära nuta, kolme päeva pärast, ma tõusen üles!
* * *
Püha Maarja, Jumala ema, palu meie eest, kui inimkonna lugematud ristid muutuvad mõõgaks meie südames.
Et me koos sinuga tooksime ilmale selle väljaheidetud Jumala, keda sa oskasid vastu võtta, et Ta uuendaks kõik oma armastuse kaudu…
Püha Maarja, Jumala ema, anna igaühele see hinge emadus, mis paneb armastuse kiirgama.

VI peatus: Veronika pühib Jeesuse nägu.
Sel ajal öeldi, et orjal «ei ole nägu».
Ja näe, kõige ilusam inimlaps ei ole enam muud kui see piinatud ori, keda nähakse seda vähem, kui Teda piinatakse.
Nõnda samastus Ta kõigi nendega maailmas, kel «ei ole nägu», nendega, keda lüüakse, et neid inetuks teha ja nende hinge varastada, nendega, kel ei ole tundide viisi muud ees kui arvutite ekraanid, nendega, keda ihaldatakse armastuseta, ja võltsi mingitud noorsoo rikastega.
Ja teiega, kes te kõnnite mööda üksindusse suletud rahvahulkadega, keda keegi ei vaata pilguga, mis paneks eksisteerima.
Näod, langenud lehed suurte linnade veeniredes,
kuid keda Vaimu suur tuul laseb risti all üles tõusta,
kui Sa ütled igaühele: täna oled sa minuga paradiisis.
Ainult üks naine, üks õrn ja kaastundlik olevus vabastas Su näo ema või armastaja žestiga higi, vere ja sülje maskist.
Ja näe, Püha Nägu surus end Veronika loorile, või sellele, mille sai Edessa kuningas,
või Vaimu tules põletatud surilinale, mis paljuneb meie kirikutes ja õpetab meid ära tundma nii paljude maskide all inimese nägu, nii paljude maskide all Jumala nägu.
* * *
Oh Jumal, Sina ettekujutamatu, Sa avaldasid meile oma Näo,
ühe muundunud inimese näos, ühe moonutatud inimese näos.
Sest Elu on avalikuks saanud, ta on meile ilmunud.
Anna meile Veronika pilk, et aimaksime igas inimeses Sinu pilti.
Ja nagu sellel imelisel looril suru oma Nägu meie südamele, et see võtaks tuld.

VIII peatus: Jeesus kohtab Jeruusalemma naisi.
Jeesus, naiste seas polnud Sul vaenlasi.
Üks tundmatu valab Su juustele hinnalist lõhnaõli, Messia võidmine.
Üks prostituut valab oma pisarad Sinu jalgadele ja kuivatab neid oma juustega; tema armastuse pärast ja oma surma kaudu Sa õnnistad teda.
Sa õigustasid enesessesüvenenud Maarjat, ja ka Marta nagu Peetrus on tunnistanud, et Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg.
Nüüd saadavad Sind naised ja nutavad, aga Sina ütled neile: nutke pigem enda ja oma laste pärast.
Maailm on täis emade pisaraid, Mai väljaku hullud, ja see vene luuletaja, kes seitseteist kuud ootas vanglate ees.
Maailm on täis emade pisaraid, kellelt uimastid või raha või nälg varastavad lapsed.
Rahel ei taha, et teda trööstitakse, süütute tapatalgud kestavad ikka edasi.
Ja see oled ikka Sina, kelle pärast naised nutavad kevade kannikeste peal.
Oh! Tõuse üles, tõuse üles, ärata kõik meie lapsed üles!
Anna meile oma elumahl, elav puu, et Päikesesse riietatud Naine, kõik naised tooksid ilmale maa, kuhu võiks laskuda uus Jeruusalemm.
Issand, Sa kinnitasid naist oma isiku vabaduses.
Võtku ta vabalt enda peale maailm, kuid oma naiselikkuse kaudu.
Olgu ta ema, kes trööstib meest, seda kadunud last.
Olgu ta tugev naine, kes võitleb tõe eest.
Ma õnnistan sind, väga püha Maarja, sind, kes sa ei kõhelnud
Kaana pulmade ja siinsete verepulmade uskumatu seikluse ees.
Teksti loomisel on kasutatud Matteuse, Luuka ja Johannese evangeeliumi ning Anna Ahmatova «Reekviemi».

Fanny de Sivers,
esseist

Ristitee
Ristitee ehk via crucis põhineb Jeesuse kannatustel. See pühendumisviis kasvas välja palverändurite tavast minna pühale maale, kus nad käisid läbi surmamõistetud Jeesuse viimased sammud Pontius Pilaatuse paleest Kolgata mäele. On välja kujunenud neliteist peatust, mis lõpevad Jeesuse haudapanemisega. Ristitee palvet kasutatakse kirikutes Suurel Reedel.
I peatus: Jeesus mõistetakse surma.
II peatus: Jeesus võtab risti õlale.
III peatus: Jeesus nõrkeb esimest korda risti all.
IV peatus: Jeesus kohtab oma kurba ema.
V peatus: Siimon Küreenest aitab Jeesusel risti kanda.
VI peatus: Veronika annab Jeesusele higirätiku.
VII peatus: Jeesus nõrkeb teist korda risti all.
VIII peatus: Jeesus kohtab nutvaid naisi.
IX peatus: Jeesus nõrkeb kolmandat korda risti all.
X peatus: Jeesuselt rebitakse riided.
XI peatus: Jeesus naelutatakse ristile.
XII peatus: Jeesus sureb ristil.
XIII peatus: Jeesus võetakse ristilt ja asetatakse ema sülle.
XIV peatus: Jeesuse püha ihu pannakse hauda.