Nahksepa palvemaja asub Antslas

1925. aastal katuse alla saanud vennastekoguduse palvemaja Antslas on praegu Urvaste koguduse omandis ning jätkuvalt palvekojana tegev.

Milline oli piirkonna usuelu, kitsamalt vennastekoguduse tegevus ja kuidas Antslasse palvemaja ehitati ning milline on palvemajaks ehitatud hoone ajalugu kuni tänapäevani ja rakendus, kõigest sellest annab hea ülevaate õp Kristjan Luhametsa kirjutatud ja äsja trükivalgust näinud brošüür (fotol).
Palvemaja teatakse Nahksepa palvemaja nime all, sest selle ehitas oma kuluga usklik vend August Nahksepp (1877–1930) koos oma poja Albert Nahksepaga (1904–1985). Maja sai katuse alla 1925, esimene jumalateenistus peeti nelipühal. Alberti ema ja õed elasid palvemajas kuni 1950ndateni. Pärast August Nahksepa surma asus koguduse etteotsa Karl Simson, elukutselt plekksepp, oli tegev kuni 1940. aastani, mil kommunistid ta Tartu vanglas tapsid.
Pärast Simsoni hukkamist hoolitses palvemaja eest Albert Nahksepp. Sõja lõppedes sai koguduse etteotsa pikkadeks aastateks Aleksander Luhamets (1918–2006). Tuba palvemaja teisel korrusel oli Aleksander Luhametsa perele koduks kuni oma maja valmimiseni 1956. Palvemajas on jutlust pidanud ka Aleksander Luhametsa isa Timofei Luhamets, poeg Joel Luhamets ja pojapoeg Kristjan Luhamets.
Vältides reaalset ohtu saada likvideeritud okupatsioonivõimu poolt, taotles vennastekogudus liitmist EELK Urvaste Püha Urbanuse kogudusega. Sellest hoolimata maja natsionaliseeriti ning edaspidi pidi kogudus selle kasutamiseks kõrget renti maksma. Hiljem sooviti juba ise kuuluda Urvaste koguduse alla, mille õpetaja Üllar Salumets praegu Antsla palvemajas teenistusi peab. Aadressil Soo tänav 9, ikka igal pühapäeval kell 16 rohke laulu ja palvega.
Liina Raudvassar