Naeratus muudab maailma

Roomakatoliku kirik sai septembrikuu alguses juurde uue pühaku, kui paavst Franciscus kuulutas Kolkata ema Teresa pühaks rohkem kui saja tuhande tunnistaja juuresolekul Püha Peetruse väljakul.

Paavst Franciscus ütles kanoniseerimise missa jutluses, et ema Teresa puhul on raske nime ette panna «püha»: «Nimetame teda ka edaspidi ema Teresaks.» Ta on pühak, kes elas meie ajastul, meie keskel ja oli meie juures, ning ehk see eriline võimalus temaga samal ajal elada teeb ka pühakuks kuulutamise erilisemaks.

Vaga naise teekond
Suur inimene ning alandlik Jumala teener leidis varakult, 12aastaselt oma kutsumuse ning astus seejärel 1928. aastal Iirimaal postulandiks Loretto õdede juurde. Õige pea läks ta Indiasse, kus muutus igaveseks noore Teresa (selle nime võttis ema Teresa Lisieux’ Teresa järgi) elu. Septembris 1946 rongisõidu ajal Kolkatast Darjeelingisse sai ta kutse kustutada ristil rippuva Jeesuse lõpmatut janu armastuse ja hingede järele, töötades vaestest vaesemate pääsemise ja pühitsemise nimel. Sellest kutsest sai alguse Halastuse Misjonäride ordu pere (1950). Ema Teresa koges mitmeid järjestikusi sisemisi kõnetusi.
Sellist kutsumuse olemust oli võimalik tunnetada ka 4. septembri varahommikul Püha Peetruse väljakul Roomas. Kõik inimesed, kes olid kokku tulnud – osa oli terve öö veetnud platsil –, et olla tunnistajaks ajaloolisele sündmusele, kuidagi üheskoos palvetasid ja elasid pühakukskuulutamisele kaasa. Inimeste vahel olid vaikselt ja alandlikult liikumas valgesse riietatud Halastuse Misjonäride Ordu õed.
Ema Teresa elule tagasi mõeldes tundub, et maailmas on väga vähe naisi, kes on saanud nii palju auhindu ja tunnustust kui tema. Kuid ema Teresa sõnade kohaselt polnud need määratud mitte talle, vaid Jeesusele. Vaga naine, kes oli pühendanud ennast vaesematest vaesemate teenimisele, lisas alati ka seda, et kui ta suudab aidata või midagi teha koos kellegi teisega, siis tehakse üheskoos midagi ilusat Jumalale. Tema tööd jätkab maailmas üle 3000 õe. Eestis on teeninud 25 aasta jooksul 25 õde Ristiku tänava kloostris.

Pimedus on maailma vaesus
Ema Teresa ütles, et inimestel on alati probleeme, see on normaalne ja ta ei tea kedagi, kellel neid poleks. Ta rõhutas, et tema ise on endale kõige suurem probleem. Ema Teresa oli inimene, kes andis Kristuse valgust kõigile, kes elavad pimeduses. Ka neile, kes elavad moraalses, vaimses või sotsiaalses pimeduses, kuhu ei paista Kristuse valgus.
Roomas kohtusin ka isa Sebastian Varhakalaga, ema Teresale väga lähedase isikuga, vaimulikuga, kes oli tema vaimne isa ning Ilmalike Misjonäride liikumise rajaja. Isa Sebastian Varhakala töötas 1967. aastast ema Teresa kõrval. «Ta oli alati mulle naeratav ema,» märkis isa Sebastian.
Ka paavst Franciscus ütles kanoniseerimise missal, et hoidke endas seda ema Teresa naeratust – see muudab maailma. Ema Teresa tööd jätkates muretseb isa Sebastian lääne maailma pimeduse üle, mida ta nimetab suurimaks vaesuseks kogu maailmas. Isa Sebastian oli Roomas ema Teresa kanoniseerimisprotsessi juures imetegude ja ilmutuste tõesuse tunnistaja ja ametlik asjaajaja kogu pühakukskuulutamise protsessis.
Tema kirjelduste järgi ei ole pühakuks saamine lihtsalt üks kinnitus pühale inimesele. Pühakuks saamisele eelneb pikk uurimisprotsess ning katoliku kirikus peab selleks olema kaks imetegu, mida meditsiin ei suuda pakkuda, kuid toimub lootusetust haigusest tervenemine.
Ema Teresa pühakuks saamise protsess kulmineerus ühe brasiillase ajukasvajast täielik tervenemine, mida meditsiinitöötajad kinnitasid kui midagi üleloomulikku – patsient aga olnud pidevalt palvetanud ema Teresa poole.
Kindlasti on just õige aeg mõelda ema Teresale, sest tema elust  on meil palju õppida.
Marge-Marie Paas