Muutuste tuules Plussmeedia ja lõputud võimalused noortele

Tehnoloogiliselt kiirelt areneval ühiskonnal on noorte eneseotsingutes suur tähtsus. Oluline roll noorte elus on täita ka meedial. Kristlikud noored ei soovi jääda üksnes paberkandjal meediaväljaannete juurde, vaid otsivad uusi tehnoloogiauuenduslikke teid Jumala juurde jõudmiseks raadio, televisiooni ning erinevate nutiseadmete vahendusel. 

Plussmeedia tegutseb Tallinnas Tehnika tn 115 punakates toonides meedia ja misjoni majas. Siin on ka teisi kristlikke asutusi, sealhulgas Pereraadio. Mind võtab lahkelt vastu tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas, kellega suundume teise korruse hubasesse kontoriruumi. Heidan pilgu ka maja teistesse ruumidesse, sealhulgas spetsiaalsete seadmetega varustatud helisalvestusruumi ning heledates toonides suurde koosolekusaali. 

Plussi tähelend

Eestikeelse ajakirja Pluss esimese numbri koostas ja trükkis 2009. aastal kristliku noorteajakirja Nuotta meeskond Soomes, keda aitasid kohalikud kristlastest eestlased. Eeldused ajakirja edule Eestis toetusid põhjanaabrite noorteajakirja Nuotta edule Soomes. Ajakirja Pluss eestvedamine sai Eestis kiirelt hoo sisse – tekkis meeskond, kes võttis selle tegemise endale südameasjaks. 

Aja jooksul kasvas Pluss iseseisvaks ajakirjaks, kus hakati avaldama originaalartikleid ning kajastama aina rohkem kodumaal kristlikus elus toimuvat ning vähem soome keelest tõlgitud artikleid. Plussmeedia ise nimetab eelkäijast ajakirja pilootprojektiks. Pluss on ilmunud Eestis alati sama nime all, nii ka praegu. 

Pluss inspireerib positiivsusega

Tuleb välja, et Plussmeedia pole üksnes kristlik ajakiri, mis ilmub neli korda aastas, vaid ka palju muud. Plussmeedia on kristlik noorte meedia, mis on liikunud ajakirjast edasi avaramale meediamaastikule – tehakse tele- ja raadiosaateid ning videoid. 

Katarina kinnitab: „Meie moto on noortelt noortele! Noored teavad, mida nad tahavad ise lugeda, ja meie anname neile võimaluse seda ka ise luua.“ 

Üks põhieesmärke on aidata noortel leida ja rakendada oma andeid läbi evangeelse töö ja kristluse. „Pluss annab põhjust ja julgust teha asju, mida muidu võib-olla ei julgeks,“ ütleb Katarina.

Plussmeedia soovib ka kristlike sündmuste kaudu esile tuua noorte kristlaste perspektiive. 

Katarina selgitab nime Pluss tausta: „Esiteks on pluss positiivne ja me tahamegi anda positiivset vaadet. Sisu, mida toodame, on aegumatu, positiivne ja ülesehitav. See on Plussi üks suundasid.“ Ta jätkab tutvustades teist põhimõtet: „Plussmärgiga sarnaneb ristimärk, mis kannab meie kristlikku maailmavaadet.“ 

Kes on tegijad?

Peamised Plussmeedia organiseerijad ja eestvedajad on tegevtoimetaja Katarina Kaleininkas, telesaate „5Pluss“ produtsent Madis Kask ning peatoimetaja Joel Reinaru. Juhtkonnaks ehk ümarlauaks nimetab Katarina noori, kes on pikemalt tööde ja tegemistega kaasas käinud ning kellega tehakse ettevalmistusi ajakirja valmimiseks või ürituste planeerimiseks. 

Liikmete arv on suurenenud ning tiimi suurust on raske määrata: „Meil on vähemalt 70 noort, kes käivad meil tiimipäeval. Tuumik on 20–30 inimest, kellest 10–15 käivad püsivalt ühes või teises meediaharus kaasas,“ võtab Katarina liikmelisuse teema kokku. 

Püsivate liikmete seas on neid, kes võtavad tööst osa vastavalt oma võimalustele. Vanusega ei lõpe võimalused Plussmeediasse panustada – võib panna end proovile liitudes juhtkonna tegevusega. Tiimiliikmete keskmine vanus on 17–18 eluaastat.

Kaamera ja mikrofoniga 20 000 inimesega noortefestivalil

Plussmeedia on muutuste tuules ning liikumas sihikindlalt kaasa koos ühiskonnas toimuvate muutuste ja arengutega. Sealjuures endiselt kindlaks jäädes oma peamisele eesmärgile: anda noortele võimalus ise kristlikku meediatööd teha. 

Plussmeedia liigub sihikindlalt sotsiaalmeedia avarama kasutamise poole. „Me oleme näinud, et tänapäeva inimene kodulehele väga ei lähe, vaid on pigem sotsiaalmeedias,“ põhjendab uuendustega kaasaminekut Katarina. Sotsiaalmeedia platvormil soovitakse rohkem eksponeerida videoid, sest sel viisil leiab parema kontakti noortega. 

Kaamerad ja mikrofonid käes, käivad noored erinevaid suurüritusi kajastamas. Näiteks iga-aastast Maata Näkyvissa festivali Soomes, mis on Põhja-Euroopa suurim ja sellest võtab osa umbkaudu 20 000 noort. Katarina lisab: „Meil on koostöö meie Soome-partneritega, kellega koos alustasime. Nad on meid sinna kutsunud ja oleme teinud koos nendega reportaaže. See on andnud võimaluse ka Soome, Inglise, Ameerika bände intervjueerida.“ Sealne üritus, kus Plussmeedial on oma boks, on andnud meie noortele hea võimaluse saada rikastavalt meeldejääv kogemus. 

Kaamera-mikrofoniga külastatakse ka laagreid ja teisi kristlikke üritusi, kus saab pakkuda noortele arendavaid väljakutseid. Katarina toob välja talvepäevad Põltsamaal ja Life’i laagri meediatöötoad. Laagrites luuakse lühifilme, mille valmimise protsess ka kiireimal korral võtab noortel aega vähemalt kaks päeva, nõuab pühendumist ja pakub töörõõmu. 

Laagrites tehakse tihedalt koostööd soomlastega. Varem oli koostöö ka vene noortega Peterburist, kuid see kahjuks katkes sealse tiimi juhtimise puudulikkuse tõttu juba mitu aastat tagasi. Kolmest rahvusest noorte koostööst sündis aastate eest Venemaal ka kristlik ajakiri Выбор, teatab Katarina ja näitab selle viimast, 2019. aasta numbrit.

„Plusspunkt“ Pereraadios ja „5Pluss“ TV7-s

Võimalused ei piirdu vaid kaameratöö ja reportaažidega. Plussmeedial on Pereraadios ka omaenda raadiosaade „Pluspunkt“, mis on eetris kaks korda kuus teisipäeva õhtul. Käsitletakse mitmesuguseid teemasid, keskendudes enamasti suhtlusele (suhted, sõprussuhted, erinevad kogemused, koolikogemused), mis on üldiselt nooremale kuulajaskonnale kõnekad. „Plusspunkti“ saate tegijad said algusest peale arvestada Pereraadio tehnilise toetusega, ka abiga saatematerjali komplekteerimisel ning eetrisse toimetamisel. Kui Plussmeedia raadiosaate tiim vahetub, siis annab eelmine meeskond õpitu sisu järgmistele üle. Sisu, millest saadetes räägitakse, juhtkond ette ei anna ning raadiosaate teemakäsitlused on ajakirjast eraldiseisvad.

Telesaadete osas on Plussmeedial käimas juba teine hooaeg TV7 saates „5Pluss“, mida Katarina kommenteerib: „See oli Jumalast antud mõte ja tundus ebareaalne, et hakkame telesaadet tegema, aga TV7 on hea telepartner.“ Kahe saate teemad on ette planeeritud, kolmanda sisu on jäänud tavaliselt lahtiseks ja arutamiseks tiimipäevadel. Aprillikuu telesaate teemaks oli võetud sõltuvused. 

Ajakirja Pluss valmimine

Sisenen ka ajakirja valmimisprotsessi ning küsin, kuidas käib ühe nüüdisaegse noorteajakirja kokkupanemine koos noortega. Katarina seletab: „Kõik algab juhtkonna koosolekul, kus pannakse paika peateema ja ka see, millal ajakiri valmib.“ Kui peateema on paigas, siis kutsutakse Plussmeedia noored kokku sotsiaalmeedia privaatses grupis ülistusega tiimipäevale, kus alustatakse ajurünnakuga ja tehakse ka piiblitund. Tiimipäevi alustatakse ja lõpetatakse palvega. Kui ideed on kokku kogutud, siis algab diskussioon, mis viib omakorda iga noore võimaluseni valida välja endale meelepärane teema artikli jaoks. Aega antakse artikli koostamiseks kaks nädalat ja tiimipäevale paneb alati punkti ühine pitsasöömine. Valminud artiklid vaatavad üle peatoimetaja, keeleline ning teoloogiline toimetus. Kuid ajakirja valmimise protsessil peatume seekord lühidalt, sest Plussi ootavad ees muudatused. 

Muutuste tuules Pluss

Katarina ei varja ka enam, et Plussmeedia fookus on hakanud liikuma aina rohkem telesaadete poole, mis omakorda lõpetab varsti ka ajakirja Pluss ilmumise: „See, et nüüd ajakiri sellisel viisil ei ilmu, ei tähenda, et Plussmeedia ei tegutse – me lihtsalt leiame uusi väljundeid.“ Tulevikus loodetakse luua koostöö teiste kristlike ajakirjandusväljaannetega, mis oleksid valmis pakkuma kristlikele ajakirjandusnoortele sarnaseid võimalusi väljakutsete näol. Katarina põhjendab täpsemalt otsuse tagamaid: „Eelmine aasta pidime tegema salvestuspäeva 1. septembril ja noored tulid aktustelt ülikondades kaamera taha operaatoriteks, et teeme, polnud probleemi. Võinuks öelda, et ei saa tulla, et esimene september, aga polnud probleemi.“ 

Teades, et ajakirja lõpp kurvastab paljusid, täpsustab Katarina: „Palve ja läbimõtlemise juures me tundsime, et see on ootamatu nendele, kes on meid pikka aega jälginud, aga tunneme, et see on õige valik.“ Ta annab siiski lootust: „Täiesti see ära ei kao. On olnud mõtteid, et on ka teisi väljaandeid, kellega koostöös tulevikus tegema hakata, nende seas juba näiteks ka ajaleht Eesti Kirik.“ Põhjenduseks tuuakse ka asjaolu, et tunnistusi ja palju muudki on parem edasi anda reportaažina, sest sellega edastab palju enam kui paberkandjal. Samal ajal ei peeta paberkandjat ka tähtsusetuks, vaid Plussmeedia rõhutab, et ajakirjal on oluline roll suuremas pildis, sest see annab noortele füüsilisel kujul tulemuse, mida nad saavad oma saavutuse näol tutvustada sõpradele ja lähedastele. Kahe võimsa meediaharu täies mahus arendamiseks pole Plussmeedial suutlikkust ning otsuseid tuleb teha lähtuvalt ühiskonna muutustest ja arengutest, et jõuda paremini noorteni. 

Tuleviku saladus

Küsides, kas Plussmeedia meeskonnaga liitumiseks peab olema kristlane, saan vastuse, et seda ei nõuta ega küsita, kuid liituja peab olema kursis, et Plussmeedia sisu on kristlik ja selles osas kompromisse ei tehta. 

Leitakse ka mahti suuremate saavutuste tähistamiseks, aga veedetakse ühiselt aega ka näiteks vabas õhus grillides ning kogukonnatunnet tugevdatakse vahel väljasõitudega sõprade ja toetajate juurde. 

Lõpetuseks lisab Katarina, et neil on veel plaanis tulevikus luua Plussmeediale uusi väljundeid, kuid jätab need esialgu saladuskatte alla. Lahkuma asudes saan kutse ühineda Plussmeedia lõunaga. Olles saanud ülevaate Plussmeedia sisust, püüan vaid aimata, mida neil veel oma noortele varuks on. 

Nansy Raudsik 

Eesti Kiriku praktikant

EELK Misjonikeskus SA 

Pereraadio raadiosaade „Plusspunkt“

TV7 telesaade „5Pluss“

Ajakiri Pluss

Asukoht Tehnika 115, Tallinn

Liikmeid umbes 70

Tegutsenud alates 2009