Muutuste aeg

Kuula, kuidas puhub tuul,
lõõskab laulda läbi laane …
Tänulaulu sinu suul
paneb Looja kõlama.

Vaata, kuidas kõigub puu,
tuulevinu vitsa väänab …
Tasa paindub süda sees,
valgus sinna leiab tee.

Vaata, laine murrab randa
pärast pikka mereteed …
nõnda Looja vormib pinda,
aegamööda teeb meis tööd.

Vaata rännulindu taeval,
üle suure vee ta lendab …
Sihti silme ees ei näe,
kui ta tõuseb tiibadel.

Siis ära karda, kui midagi muutub!
Astu nüüd teele, mis laiub su ees!
Jumala poolt on kõik, mis veel puudub.
Ta saadab sind, käib ise su eel.

Usk ikka kannab argistel teedel.
Jumal ei muutu, ligi on ta.
Julgustab käima radadel uutel.
Millest sa loobud, tagasi saad!

Anna-Mari Kaskinen,
tõlkinud Kirsti Malmi