Kolmapäeva, 9. mai kontsert on pühendatud koguduse kauaaegse organisti ja koorijuhi Johannes Kappeli loomingule. 

Kontserdi aeg määrati kindlaks juba aasta tagasi,  nimelt 9. mail on Johannes Kappeli 100. sünniaastapäev ja Tallinna praostkonna kooridel sündis mõte teha kontsert tema loomingust.

Organist ja helilooja

Hiiumaal sündinud ja Tallinna konservatooriumi oreli ning kompositsiooni erialal lõpetanud Kappel tagandati 1948. aastal usuliste veendumuste tõttu konservatooriumi õppejõu kohalt. Aastast 1954 kuni surmani 1982 oli ta Toomkoguduse organist.

Mälestuskontsert  koosneb Kappeli heliloomingust, just Toomkiriku perioodil valmis tal mitu koorilaulu ja kantaat «Rahu ja õndsus». Kappel on Toomkiriku ajalukku läinud ka kui sümfoniettorkestri looja. Tal oli palju muusikutest sõpru ja tuttavaid, keda ta orkestrisse kutsus. Toomkirik oli tol ajal üks vähestest kirikutest, kus tegutses oma orkester. Kontserdid olid väga oodatud ja kirik oli alati rahvast täis.  

Johannes Kappeli abikaasa Lydia Kappel oli väga kauni häälega laulusolist ja ilmselt tema lauluhäälest inspireerituna on Kappel loonud palju soololaule. Nendest nii mõnigi tuleb kontserdil ettekandele. Tallinna kirikukooride kõrval astuvad üles organistid, puhkpilli- ja laulusolistid.

Poeg koos isaga

Johannes Kappeliga seovad Eesti vanemat ja keskmist kirikumuusikute põlvkonda tihedad sidemed. Toomkiriku organistiks tuli ta 1954. aastal ja samal ajal sai temast Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna õppejõud. Hea organisti, helilooja ja koorijuhina olid tema osaks teoreetilised ained: ta õpetas solfedžot ja harmooniat. 

Tema õpetus oli väga elamuslik, meenutab 1960ndate aastate alguse õpilane Ivar-Jaak Salumäe. «Ta oli loominguline kuju. Väga tagasihoidlik, ent  väga nõudlik. Solfedžo ei olnud mul just kõige tugevam, aga tänu Kappelile tekkis elav huvi heliloomingu vastu. Laulud, mida olen kirjutanud, on sündinud tänu tema innustusele.  Esialgne harmooniaõpe kujunes pikkamööda loominguliseks tööks.  Kappel oli range muusika esindaja, kõik pidi olema korrektne. Tööd tegime ikka paberi, pliiatsi ja kustutuskummiga. Mõnikord aga juhtus nii, et pärast pikka parandamist oli minu algne variant siiski kõige parem. Nii ma klassikalise harmoniseeringuga tuttavaks saingi.»

Ivar-Jaak Salumäe oli  Kappelile abiks ka helitehnikuna ja lindistas tema  kontserte. Sellest ajast mäletab ta ka organisti poega Margust, kes isaga sageli kirikus kaasas oli. «Ükskord vaatasin, et Kappel toimetab midagi hoopis mujal, kui äkki hakkas orel väga efektselt helisema – väike Margus oli oreli taga ja mängis nagu suur kunstnik.»

Nüüdne populaarne pillimees Margus Kappel on ise meenutanud, et  käis isaga sageli kirikus kaasas ja teda lasti ka pilli  taha. Hiljem, kui isa tervis kehvem oli, käis Margus teda ka asendamas.

Tiiu Pikkur