Must ja valge Tallinna Jaani kirikus

Sellise pealkirja alla on koondatud Tallinna 5. joonistustriennaali tööd. Põhinäitusega Tallinna Kunstihoones kaasnevad mitmed väiksemad väljapanekud, sealhulgas ka Tallinna Jaani kirikus.

Siin esitavad oma töid Maar­ja Undusk, Aime Jürjo ja Uno Roosvalt. Neist otseselt religioosset ainestikku esindavad Uno Roosvalti suuremõõtmelised pastellpliiatsi joonistused. Läbi aastate on ta oma põhitegevuse, maalimise-joonistamise kõrvalt aeg-ajalt teinud ka väikseid puuskulptuure-krutsifikse. Nüüd on see temaatika jõudnud ka paberile.
Valu, kannatused, ülekohus – kõik see on neis olemas, ent kunstnik ei rõhu ekspressiivsusele, vaid pigem mõtiskleb selle üle, mis sellest sündmusest tulenes ja tuleneb. Ehk tuleks juhtunuga rahu teha, unustamata küll okaskrooni ja naelu, ent mõistes samas ka sündmuse maailma muutvat tähtsust. Sellisele mõttele viis sarja «Minu krutsifiksid» I.
Seevastu sarja kolmandas töös väljendab ta otsesemalt toimunu traagilisust. Joonistusse liidetud Taaveti psalmide tekst jätab ruumi nii lootusele kui lootusetusele («miks paganad mässavad ja rahvad mõtlevad tühja?»).
Ärevuse ja tasakaalu otsimise sümbioosi näeb ka Aime Jürjo söejoonistustes, kus rahuturütmilise taustaga kaasnevad esmapilgul turvalised kujundid (paat, linnud pesal, värav), ent värav on avatud ja mine seda paatigi tea … Sügavalt sisekaemuslikku meeleolu annab edasi ka Maarja Undusk oma suuremõõtmelises joonistuses kuu ja kinnisilmse unistajaga.
Omaette näitusega esineb kiriku lõunasaalis Maara Vint, kes sel aastal tähistab oma 60. sünnipäeva. Ta pärineb perekonnast, kus kõik kolm last (ja ka nende abikaasad) on sidunud end kunstiga. Vanem vend Tõnis Vint rajas lausa oma koolkonna. Toomas Vint on tuntud nii maalikunstniku kui kirjanikuna.
Joonistaja ja akvarellistina on kinnitanud end eesti kunstnike perre ka noorem õde Maara. Igaühel neist on oma selgesti eristuv käekiri ja teemade ring. Nii Toomas kui Maara on kunstis iseõppijad (Toomas õppis Tartu ülikoolis bioloogiat, Maara inglise keelt).
Näib nii, ja see on ka igati loomulik, et Maara Vint on oma kunstikeele kujundamisel saanud mõjutusi mõlemalt vennalt. Nagu Tõnis Vint, nii ka Maara väljendab oma maailmapilti peene ja tundliku tušijoone abil, kus üheks läbivaks kujundiks on naisfiguur. Nagu Toomas Vindi, nii ka Maara mõtted jõuavad vaatajani valdavalt läbi loodusmotiivide. Ent sellega ühisjooned ka piirduvad.
Maara Vint on olnud oma loomingus algaastatest peale õrn, habras, unistav, muinasjutuline. Tundub, nagu ta poleks tahtnudki välja tulla turvalisest lapsepõlve maailmast, kus lopsaka looduse ja kaunite suureõieliste lillede keskel elasid oma õnnelikku elu malbed printsessid. Siin pole pingeid, konflikte, rahutut rabelemist. Ja ka vaataja tunneb end sellise kunsti mõjuväljas vähemalt mõnda aega kaitstuna.
Seekordne näitus kannab pealkirja «Pühade elu». Ja kunstnik on kujutanudki nii oma joonistustes kui erksavärvilistes akvarellides rohkem või vähem tuntud pühakuid kergete vihjetega nende iseloomulikele atribuutidele. Ootuspäraselt on siingi kõik harmooniline ja kaunis.
Nagu eelmainitud printsesse, nii ka pühakuid on kujutatud rahulikus tegevuses, fooniks külluslik loodus täis lilli ja armsaid loomakesi. Kompositsiooni on liidetud ka teemale vastavaid kujundeid (küünlad, ristid, karikad, kirikute ja kloostrite müürid). Valitseb väline ja seesmine vaikus ning tänutunne kõige kauni vastu nii inimeses kui ümbritsevas.
Näitused on avatud 2. novembrini.
Maire Toom