Muslimid – sõbrad või vaenlased!? 4. osa

4.
Kui pagulane seisab valiku ees, kas meie peaministrit kuulata või Koraani järgida, siis võime väga kergelt ära arvata, mida nad teevad – keegi neist ei taha põleda põrgus igaveses tules.
Ei maksa peita pead liiva alla ja öelda, et kõik on hästi, päike on lihtsalt kuum ja hea, kui sul samas saba juba põleb.
Põgenike hulgas on kindlasti neid, kes on olnud sunnitud põgenema oma tõekspidamiste pärast, kuid asja põhiolemuses on siiski tegemist ulatusliku islami invasiooniga Euroopa kultuuriruumi, millele riiklikult tipptasemel kaasa aidatakse ja mida heaks kiidetakse.
Siin tundub, et kellegi käsi juhib vana Euroopa hävitamist, et asemele saaks tulla Paabeli segadus. Mihhail Veller ütleb: «Euroopa läheb vastu oma hukule vabaduse ja inimõiguste hümni helide saatel. Jesuiitide ordu looja sureks siin kadedusest.»

Mis ootaks ees
Kui islamiusulisi on üks tuhande kohta, siis on tal ilmselt raske või lausa võimatu oma nõudmisi saavutada. Kui neid on aga juba sada tuhande kohta, siis kõlavad nende nõudmised tunduvalt valjemini. Kus islamiste on juba piisavalt palju, on tõusnud esile nende nõudmised, et eemaldataks kõik, mis nende usulisi tundeid häirib.
Eestis oleks radikaalse islami võimuletuleku «võlu» veel selles, et lubatud oleks ametlikult neli naist ühele mehele, iga naine peaks hakkama käima kaetud pea ja varjatud jalgadega. Oma jalgu paljastades näitavad noored naised demonstratiivselt oma lugupidamatust Koraani vastu ja uskmatust; koostöös kuradiga heidavad nad väljakutse usklikele muslimitele neid kiusatusse viia püüdes.
Islam keelab silmside. Naine ei või võõrale mehele kunagi meelega otsa vaadata. Kuna on võimatu vaadata ainult maha, siis on andestatav juhuslik pilguheit vastassoo esindajale. Teine pilk on saatanast (ahvatlus suhtele). Hea naine ei võta mehe kätt ja kui mees peaks seda siiski proovima, siis ta keeldub.
Naissugu peaks loobuma igasugusest tegevusest, millega kaasneb napp riietus. Ilmudes nappides riietes islami mehe ette, võid sa tunduda lõbutüdrukuna, kelle suhtes on kõik lubatud; puutumatus ja õigused on eelkõige reserveeritud usklikule naisele; uskmatu ei ole võrreldav usk­likuga. Kabuli kesklinnas peksti märtsis 2015 rahvarikkas kohas naine Koraani solvamise pärast kaigastega surnuks, pandi põlema ja visati seejärel jõkke.
Mis saaks küll Pussy Riotist, kui selle liikmed üritaksid mošeesse või sünagoogi tantsima ja laulma minna!? Ühes põgenike laevas visati kristlased tüli käigus lihtsalt üle parda. Aga see kõik vist nii väga ei huvita enam kõiki armastavaid inimõiguslasi.
Kui keegi sööb samas lauas sealiha ja verivorsti, siis on see jälk uskliku silmis. Kehtestada tuleks kuiv seadus. Hüvasti igasugused samasooliste õigused. Keelata tuleks õnnemängud, vargal raiutakse edaspidi käed otsast, tuleks ümber vaadata oma vaated kunstile, milles peaks kaduma inimeste ja loomade kujutamine, suur osa olemasolevast kunstivaramust tuleks hävitada …
Ma pooldan ja toetan täielikult sõbralikku Eestimaad. Siia võiks lisada, et miks ainult sõbralik Eesti, võiks olla liikumine «Sõbralik maailm». Ligimesearmastus, kõikide inimeste vabadus, võrdlus ja vendlus, vaatamata rassile ja tõekspidamistele, on kristliku usu nurgakivi.
Samas on igal rahvusel oma kultuuri ja eripäraga rikastav osa maailmas. Seda kaitsvale, rahvust ja tradit­sioonilist eluviisi hoidvale mõtteviisile pannakse nüüd avalikus meedias külge silt rassism ja vihakõne. Samas me keegi vist ei tahaks, et kõik kassid oleksid ühtemoodi hallid, et kõikidest koertest jääks järele ainult karjakrantsi tänuväärne tõug.
Ei saa toetada seda, et meie maa ujutatakse valimatult üle põgenike laviiniga, kes ohustab meie rahvuslikku julgeolekut, riigi, rahva ja kultuuri püsimajäämist. Rahva õiglustunnet riivab tugevalt see, et meie endi sotsiaalsed probleemid on lahendamata, samal ajal kui pagulastele kindlustatakse turvaline elu.
Simuna surnuaial puhkab ema koos oma kahe lapsega, kes hukkusid tuleõnnetuses selle aasta alguses. Kuna neil oli rahapuuduse tõttu vool ära võetud, siis pidid nad valguse saamiseks kasutama küünlaid. Peaminister ei ole nende suhtes ei muret ega avalikku huvi väljendanud, kuigi samas just neoliberaalide sotsiaal- ja majanduspoliitika on asjad nii kaugele viinud. Vao sündmuste vastukajaga võrreldes oleks peaminister pidanud juba ammu tagasi astuma.
Koraan ütleb: Ära ole oma helduses pillav! Armastagem siis targalt, nii et tõelised abivajajad saaksid aidatud, muga­vuspõgenikud ja islami võitlejad leiaksid aga tagasi tee oma kodumaale, seal paremat ja õiglasemat ühiskonda üles ehitama.
Juhi meid õigele teele, nende teele, keda Sina oled õnnistanud, mitte nende, kelle peale Sinu viha on langenud, ka mitte eksijate (suura 1.7).
(Lõpp.)
Andres Mäevere