Muinsus on mälu, mida Eesti hoiab

EV100 raamatusari sai mõjusa lisa Trivimi Velliste teose „Eesti muinsuskaitse 100 aastat. Mälu kestmise lugu“ läbi.

„Teose piiratud maht ei võimalda mõistagi võrdse põhjalikkusega süüvida igasse aastakümnesse või igaühte muinsuskaitse arvukatest valdkondadest, rääkimata muinsuste üksikasjalikust kirjeldamisest,“ vabandab autor eessõnas, lubades siiski mõtestada Eesti muinsuskaitse loo viimase sajandi jooksul.
Põgusamgi teosega tutvumine veenab lugejat, et autoril plaan õnnestus – trükis annab teemast tervikliku ülevaate. Aga raamat ei piirdu üksnes ülevaatega möödanikust, vaid rõhutades, et muinsuskaitse on Eesti tuleviku kaitse, tõstatab küsimuse, kuivõrd kaitstud on muinsuste muinsus täna.
Kuna keel on iga rahva olulisemaid mälu hoidjaid ning ainuomasuse kandjaid, pühendab autor olulises mahus tähelepanu just eesti keelele kui ühele meie muinsuskaitse lättele ning alustalale. Raamat on jagatud piki ajatelge kümneks peatükiks. Eelloole järgneb Eesti omariikluse mõtestamine muinsuskaitse seisukohalt. Omaette peatükkideks on II maailmasõda koos järgnenud pika okupatsiooniajaga ning siis vabaduse ja uuestisünni ajastu.
Autor hoidub muinsuse mõiste kasutamisel kindlapiirilisest raamistusest, eelistades mudelit, mis suhtub mõistesse muinsuskaitse avatult ja avaralt. Ta selgitab näidete varal, kuidas muinsuskaitseliikumine eri ajaperioodidel varieerub.
Velliste osundab Lennart Merd, kes kutsus üles tõlgendama muinsuse mõistet suuremeelselt, võimalikult avaralt. Iga asi võib saada muinsuseks, kui aeg on küps, märkis tulevane Eesti president Eesti Muinsuskaitse Seltsi volikogu liikmena. Ta rõhutas muinsuse kui mõiste keelelist seost mäluga. „Kõik, millele on peale hinganud kõikvõimas Aeg, on – muinsus,“ kinnitas Lennart Meri.
Raamat Eesti muinsuskaitse sajast aastast on põnev lugemine ka neile, kes ei ole seotud kitsalt muinsuskaitsega, aga tunnevad huvi Eesti loo vastu, sest „Muinsuskaitse on iga kestva rahva paratamatus!“.
Liina Raudvassar