Mooses – alandlik Jumala teenija

Karjane on toonud oma karja Hoorebi, Jumala mäe äärde. Eaka mehe pilk suundub kibuvitsapõõsale, mis põleb, kuid ei põle ära. Ta kuuleb põõsas häält kutsuvat: «Mooses, Mooses!» «Siin ma olen,» vastab mees. «Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!» Mees võtab jalast kingad ja katab hirmunult oma näo.

Mooses valib usu
Mooses sündis Egiptuses heebrea abielupaarile umbes 3500 aastat tagasi. Selleks, et täita vaarao hirmsat seadust, aga päästa oma laps, pani Moosese ema imiku vett läbilaskmatus korvis Niilusele triivima. Vaarao tütar leidis imiku ja võttis ta endale. Vaarao otsustas, et Moosese pärisema peab palgalisena last imetama.
Täiskasvanuna loobus Mooses oma positsioonist valitsejaperes. Ta soovis pigem jagada oma rahva kannatusi kui elada õukonnas Jumala tahte vastast elu. See tõi Moosese ellu mitmeid raskusi.
Neljakümneaastaselt läks Mooses pagendusse ja Siinai kõrbe jõudes kohtus seal ühe Midjani preestri tütardega. Mooses kaitses neid jõhkrate karjaste eest, tänutäheks kutsuti õiglane egiptlane perre külla. Hiljem Mooses abiellus preester Jitro tütrega.

Mooses asub täitma oma ülesannet
Jumala teed on imelised: vaarao õukonnas kõrge koolituse saanud Mooses juhiti lambakarjaseks samasse piirkonda, mille kaudu ta asus oma rahvast juhtima tõotatud maale. 80aastasena oli Mooses Jumala meelest valmis oma ülesandeks. Ta ise tundis, et ei olnud sugugi sobiv ega suuteline täitma oma ülesannet. Jumal andis talle töökaaslaseks vend Aaroni, kes oli sõnakas leviidist preester. Jumal andis Moosesele ülesande öelda iisraellastele, et Jumal ise on tema saatnud (2Ms 3:14).
Mooses naasis Egiptusesse ja teatas koos vend Aaroniga, et iisraellased lähevad kõrbe Issandale ohverdama. Seepeale küsis vaarao: «Kes on Issand, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna?» Jumal näitas oma jõudu egiptlastele, aga nuhtlused ei pehmendanud vaarao südant.
Lõpuks tuli õhtu, mil iga Iisraeli perekond tappis ohvrilamba ja määris uksepiidad talle verega. Ohvriveri kaitses iisraellasi viimase nuhtluse eest, milles surmaingel käis öösel egiptlaste kodudes, surmates kõik esmasündinud alates esmasündinud kariloomadest ja lõpetades vaarao järglasega. Selle järel lasi vaarao rahval minna.

Mooses tõstab saua
Egiptusest lahkumine toimus päeva täpsusega 430 aastat pärast seda, kui Jaakob oli oma perega sinna läinud. Omal ajal tuli Egiptusesse 70 inimest, nüüd aga oli Moosesel juhtida arvukas rahvas. Üksnes relvakandjaid mehi oli 600 000. Reisiriietuses söödi ohvrilammast ja leivataigen võeti kiirustamise tõttu hapnematuna kaasa. Egiptlased soovisid, et iisraellased lahkuksid kiiresti, ja andsid neile kulda kingiks.
Mindi teele Siinai suunas. Jumal juhtis oma rahvast, käies päeval pilvesambana ja öösel tulesambana nende ees. Kõrkjamere juures kuuldi, et vaarao suundus neid taga ajama. Siis jäi Issand pilvesambas egiptlaste ja iisraellaste vahele. Egiptlastele oli pilvesammas must kui öö, aga iisraellastele muutis see öö päevaks.
Mooses tõstis oma saua vee kohale ja idatuul puhus nähtavale pinnase, mida mööda pääseti teisele poole merd. Kui oldi turvaliselt üle mere, naasis vesi endisele kohale tagasi ja vaenlase sõjavägi hukkus lainetes.

Mooses naaseb käsutahvlitega
Siinai mäe juures Jumal hoiatas rahvast, et nad ei puutuks mäge. Ühel hommikul hakkas mägi värisema ja suitsu välja ajama. Rahvas värises hirmust, aga Mooses kõneles Jumalaga. Jumala kutsel tõusis Mooses mäele ning oli seal 40 päeva ja 40 ööd. Mäel andis Jumal talle püha seaduse ja juhendid jumalateenistuse kohta.
Mooses tuli tagasi koos kivist tehtud käsutahvlitega ja kuulis juba eemalt melu, millega rahvas teenis kuldvasikat. Vihane Mooses viskas käsutahvlid maha ja need läksid katki. Oli ju esimest käsku rikutud.
Mooses pöördus tagasi mäele ja langes Issanda ette: «Issand, kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis käigu Issand meie keskel! Kuigi see on kangekaelne rahvas, anna siiski andeks meie pahateod ja patt ja võta meid oma pärisosaks!»
Mooses arvas, et inimesed naeravad Issanda suutmatuse üle, kui rahvas peaks hukkuma. Jumal kuulis Moosese palvet ja rahvas jäi püsima. Mooses naasis uute käsutahvlitega ja tema näolt kiirgas Jumala pühadus, nii et iisraellased panid katte tema näo ette.

Tõotatud maa paistab
Kuigi Jumal oli iisraellaste lähedal, vaevas neid ebausk ja soov saada tagasi endine elu. Kui liha sai otsa, unistas rahvas Egiptuse lihapadadest. Siis saatis Jumal vutid ja manna ning vettki voolas kaljust. Kasutati evangeeliumi: kõik, kes said mürgimaolt hammustada ja olid suremas, jäid elama, kui tõstsid pilgu posti otsa pandud vaskmaole.
Vastupanu tõttu otsustas Jumal, et vaid lapsed, noored ja teekonnal sündinud pääsevad tõotatud maale. Rahvas oligi põikpäine ja nad olid kogu aeg ka Moosese ja Aaroni vastu. Korah ja mitmed teised paistsid küll usklikena, aga nende süda oli Issandast kaugel. Mooseski pidi ühes Aaroniga oma vastaste petmiseks Meriba kaljust vett välja paluma. Jumal aga ütles, et nad ei pääse tõotatud maale, sest võtsid Issandale kuuluva au iseendale (4Ms 20:10–12).
Tõotatud maale saadetud luurajatest Joosua ja Kaaleb kõnelesid ususõnumit, aga rahvas kuulas ebausu jutlustajaid ega usaldanud Jumala väge. Siis Jumal lasi rahval veel 38 aastat elada kõrbes, enne kui viis nad oma maale.

Mooses on pilt vanast osast
Piibel ütleb, et Mooses oli kõige alandlikum inimene, sest ta ei soovinud võimu ja oli Jumalale kuulekas. Tal oli otsene verbaalne suhtlus Jumalaga. Jumal andis Moosesele sõnad, millega palvetada, ja tema õpetas õnnistamissõnad Iisraeli rahvale.
Olles 120aastane tõusis Mooses heas füüsilises vormis olevana Neboni mäele. Sealt ta vaatas tõotatud maad. Jumal võttis Moosese enda juurde ja mattis ta ihu paika, millest keegi ei teadnud.
Mooses ei pääsenud tõotatud maale, sest seadus ei tee inimest õigeks. Vaid Jeesus – Je-su´a, Joosua on tee sihile. Joosuast tuligi Moosese ülesande täitja. Päästja tunnistas, et Mooses kirgastas teda: «Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg» (Jh 3:14).
Kõrberännak kuvab Jumala rahva rännakut. Egiptusest pääseti ainult vere kaudu. Nii nagu vana inimene ei saanud siis tõotatud maad, nõnda ei saa meie vana loomus seda ka nüüd. Jumala päästeplaani kuulus seegi, et Mooses ilmus tunnistama, et Kristuses täidetakse seadus. Seda imetlesid jüngrid Kirgastamismäel ja see on ka meie pääste.
Samuli Kortenniemi
«Mooses nöyrä Jumalan palvelija», Siionin lähetyslehti 11/2015
Soome keelest tõlkinud
Kaido Soom