Mitmekesine judaismi avav tõlketeos

1. märtsil esitleti Tartu Kirjanduse Majas Tartu ülikooli usuteaduskonna Vana Testamendi ja semitistika õppetooli õppejõu dr Anu Põldsami tõlgitud Gershom Scholemi artiklitekogu „Pühakirjast alkeemiani: valitud artikleid“.

Kirjastuse Ilmamaa „Avatud Eesti raamatu“ sarjas veebruaris ilmunud mahukas, 608 leheküljega tõlketeos annab suurepärase võimaluse judaismi põhjalikumaks tundmaõppimiseks. Gershom Scholem (1897–1982) oli Saksamaal sündinud, algselt saksa keeles, hiljem heebrea keeles kirjutanud juudi rahvusest juudi mõtteloo uurija.
Esitletud valimik Ger­shom Scholemi tekstidest jaotub kolme ossa: „Judaismist“, „Müstikast“ ja „Maailmavaatest“. Neist esimeses leiavad käsitlemist ilmutuse ja traditsiooni, vagaduse ja messiaanliku idee teemad. Teine osa on pühendatud kabala ja alkeemia vahekordadele, Toora tähendusele juudi müstikas, värvidele ja nende sümboolikale. Kolmandas osas leiame artiklid nihilismist kui religioossest fenomenist ning lisaks kaks elu- ja kirjandusloolist kirjutist. Ühe artikli on tõlkinud ja põhjaliku järelsõna teosele kirjutanud emeriitprofessor Kalle Kasemaa.
Anu Põldsam ütles teose kohta Eesti Kirikule: „Ger­shom Scholem oli üks olulisemaid juudi mõtteloo uurijaid 20. sajandil, kes pani aluse teaduslikule tegelemisele juudi müstikaga. Kui üldjuhul kiputakse judaismi pidama seaduse- või käsureligiooniks, siis Scholemi kirjutatud artiklid ja esseed avavad juudi religiooni ning selle oluliste osiste – eelkõige Toorasse kätketud ilmutuse – sügavamaid kihistusi ja hoovusi.
Kogumik, mille teemad küündivad traditsioonilisest judaismist üle müstika ja alkeemia kaasaegse kirjanduse ja mõttelooni välja, annab aimu autori haardest, aga ka judaismi mitmetahulisusest ja sügavusest. See väike valik Scholemi kirjutisi võiks tuua lugejale lähemale mõningaid aardeid judaismi mõtte- ja kirjavaramust ning ärgitada laiemalt mõtlema ehk ilmutuse, sõna ja jumalasuhte üle.“
Kätlin Liimets