Missioon eile, täna, homme

Seda, et 3. mail möödus EELK Usuteaduse Instituudi asutamisest 75 aastat, räägiti 14. mail toimunud konverentsil, mis keskendus nii kooli ajaloolisele kujunemiskäigule kui ka andis ülevaate tänase päeva olukorrast ja tulevikuväljavaadetest.

Konverentsi „EELK UI 75: missioon eile, täna, homme“ avas instituudi rektori kohusetäitja mag Marko Tiitus, kes tervitas osalejaid nii „siin- kui sealpool ekraani“. Tänasele päevale tüüpiliselt toimus seegi sündmus hübriidvormis – kui valdav osa ettekandjaid olid kogunenud Püha Vaimu tänaval asuva instituudi hoone sinisesse auditooriumisse, siis enamik huvilistest osales infotehnoloogiliste vahendite abil distantsilt. Praost assessor Tiitus tunnistas, et „kui üle ekraanide kohtume tihti, siis millal päriselt silma vaatasime või kätt surusime, oli see jõulu- või paasapüha ajal, ei mäletagi“. 

Konverentsil kõlanud ettekandeid on võimalik järelkuulata instituudi Facebooki kontole postitatud salvestustest.

Usust ja ellujäämisinstinktist

Avapalvuseks ja -kõneks sõna saanud peapiiskop Urmas Viilma, kes on ise UI vilistlane, tunnustas aastapäevakonverentsi pealkirjavalikut, mis tema sõnul võtab hästi kokku kiriku kõrgkooli sisu: „See pealkiri hõlmab endas UI kolmemõõtmelise ülesande, mida võiksime nimetada praegusel innovaatika ajastul ka UI 3D missiooniks. Uuenduslikult mõtlemata ja sellest lähtuvalt tegutsemata võiksime jääda püsima kahemõõtmelise elukorralduse juurde, rääkides ainult minevikust ja olevikust, suunamata pilku tulevikku, nii UI missiooni ja ülesande kontekstis kui ka praktilise elu ja töö korralduse mõttes.“ 

Valmidus kohaneda oludega on ristikirikut peapiiskopi sõnul iseloomustanud läbi aja. Millist usku, usaldust ja pühendumist nõudis see pärast teist maailmasõda EELK juhtidelt, võib täna vaid oletada. EELK oli toona kaotanud kaks kolmandikku oma töötegijatest, arvukalt teisi kiriku kaastöölisi ja tuhandeid liikmeid. 

„UI, omaaegse nimetusega Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni loomine EELK konsistooriumi otsusega 75 aastat tagasi 3. mail 1946 oli üks sellistest meeleheitlikest sammudest, mis pidi lahendama ajutiselt kuidagigi ära vaimulike ja pisut hiljem ka kirikumuusikute järelkasvu ja teoloogilise haridus järjepidevuse küsimuse,“ rääkis peapiiskop ja lisas, et täna sellele otsusele hinnangut andes võib seda nimetada „geniaalselt jumalikuks tarkuseks ja ettenägelikkuseks kiriku hariduse tuleviku tagamisel“.

UI asutamist maikuu algul 75 aastat tagasi nimetas peapiiskop usuteaduse instituudi nelipühapäevaks. „Otsus UI loomiseks sisaldas rohkem lootust ja usku, et tegutsetakse Püha Vaimu toel, kui teadmist sellest, mida tegelikult tehakse ja kuidas kõik toimuma hakkab,“ kinnitas Viilma oma kõnes.

Mõttetalgutest mõttelahinguteni

Oma õpinguajast UIs 1970ndatel ülevaadet andes rääkis emeriitpeapiiskop Andres Põder UI missioonist nõukogude perioodil, mil luterliku kiriku kõrgkool oli võimudele pinnuks silmas, aga eesti haritud avalikkus võttis kooli kui vaba vaimu kantsi ning kohta, kus Eesti NSVs sai parimat humanitaarharidust. 

Andres Põder rääkis, et sessioonõppe tõttu sõideti mitmeks päevaks pealinna ning paljud üliõpilased ja õppejõud jäid ööbima konsistooriumi majja, kus õppetöö toimus. Sügavate öötundideni kestvad tulised keskustelud muutusid pärast Stalini aja surutist 70ndatel järjest julgemaks, arenedes teinegi kord mõttetalgutest lausa mõttelahinguteks. „Minu meelest see üliõpilasi ei heidutanud, pigem innustas,“ muheles Põder, meenutades oma õp Evald Sae mõtet, et usuteadust ei tohi köide panna ja usuteaduse üliõpilane ei tohi olla koer keti otsas.

Tartust Tallinna

Tartu ülikooli sõjaeelse usuteaduskonna edasikestmisest 75 aastat tagasi asutatud UIs pidas akadeemilise ettekande UI prof Priit Rohtmets. „Viimased 30 aastat oleme UId ja Tartu ülikooli usuteaduskonda harjunud käsitlema külg külje kõrval tegutsevate teolooglist kõrgharidust pakkuvate õppeasutustena.“ Nõukogude ajal, mil usuteaduskonda ülikooli juures ei olnud, määratles instituut ennast juba loomise ajal TÜ usuteaduskonna järglasena, rääkis Rohtmets. Usuteaduskonna taastamine ülikoolis 1991. aastal viis mõtteliselt õiglusjärgsuse sinna tagasi, kust see oli UIsse tulnud. Nii sai ring just kui täis, aga midagi algsest jäi ka UIsse. 

Konverentsil esinesid ettekandega veel Ui õppejõud dr Randar Tasmuth, dr Thomas-Andreas Põder, dr Liina Kilemit, mag Anne Burghardt, mag Marko Tiitus, dr Katri Aaslav-Tepandi ja mag Avo Üprus.

Liina Raudvassar

EELK Usuteaduse Instituut

On EELK-le kuuluv Eesti vanim erakõrgkool

Asutati EELK konsistooriumi otsusega 3. mail 1946. 

Andes teoloogilist kõrgharidust koolitab EELK-le kaadrit

Osakonnad: usuteaduskond, täiendõpe, kirikumuusika