Misjonitöös saab jagada omavahel kogemusi

Misjonikeskusel on tihedad sidemed Soome misjoniorganisatsioonidega. Eestlased on oodatud külalised mitmesugustele üritustele.

Augustikuu lõpupäevil korraldas Soome Piiblikool koos toetajatega Helsingis traditsioonilise mitmepäevase kogunemise vaimulikuks süvenemiseks. Sel aastal oli sõna kuulutuse päevadele «Hanki elämä» (’saa elu’) kutsutud peapiiskop Urmas Viilma ja misjonikeskuse juhataja praost Leevi Reinaru. Urmas Viilma pidas seminari teisel päeval Templiväljaku kirikus (Temppelinaukion kirkko) vaimuliku kõne. Samas tehti ka korjandus piiblikooli töö toetuseks Eestis.

Kogemused rikastavad
Selle aasta jaanuaris Põltsamaal alustanud piiblikool, mis esimest tegevusaastat lõpetab detsembris, on olnud Soome Piiblikooli poolt rahaliselt toetatud. Samuti on Soomest tulnud lektoreid. Leevi Reinaru meenutas, et 1990ndatel oli Soome Piiblikool toetamas õpetaja Esko Süvari ajal piibliõpet Haljalas. Seega ka kogemus eestlastega ja huvi koostöö vastu olemas.
Koostöövõimalusi on veelgi. Nimelt on Soome Piiblikoolis riiklikult rahastatud programm pagulaste koolitamiseks. Kuna Eestiski tekib peatselt taolise koolituse järele vajadus, siis miks mitte kasutada hõimuvellede kogemust. «Usuteaduse instituut võiks olla võõramaalaste koolitamise baasiks,» leiab Leevi Reinaru.

Pilte totalitaarsest ühiskonnast
Leevi Reinaru ise juhatas vaimuliku süvenemise kolmandal päeval Johannese kirikus seminari kiriku väljakutsetest ja võimalustest totalitaarse režiimi ajal. See on teema, mida saab vallata vaid nõukogude režiimi ajal elanud vaimulik.
Ligi poolesaja kuulaja ees esinenud vaimulik koges kaasaelavat vastuvõttu ja tabavaid küsimusi hilisemas vestlusvoorus. Lisaks isiklikult kogetule toetus Leevi Reinaru vaimulike Priit Rannuti ja Paul Saare mälestusteraamatutele ning sel suvel ilmunud «Isade õnnistusele». Ettekanne puudutas sõjaaega ja sõjajärgseid aastaid Paul Saare elu näitel. Soomepoisina võidelnud mehe andsid soomlased venelastele välja, hiljem saadeti ta Siberisse. Kuulajaid puudutas sügavalt see, kui nad said elava ettekujutuse inimeste teekonnast loomavagunites, kus polnud mingeid sanitaar- ega olmetingimusi.
Vabas ühiskonnas kasvanuile oli arusaamatu ka see, kuidas usuasjade volinik jälgis hoolega, et kirik oma müüride vahelt liiga palju välja ei tuleks ehk mida kirik tohtis ja mida ei tohtinud teha. Emotsionaalselt arusaadavam oli kuulajaile eestlaste tahe teenida 1980ndail Peterburi ümbruses elavaid ingerlasi.
Vestlusvoorus huvitas Kotimaa ajakirjanikku, mis motiveeris kogudusi tol ajal riigile kuuluvaid pühakodasid üldse remontima. «Vastasin, et see on usu küsimus,» ütles Leevi Reinaru. «Kirikumaksud said makstud ja kirikud korras hoitud. Meid toetasid ka muinsuskaitse inimesed, kes aitasid hoida muinsust ja usku.»

Toetus Eesti misjonitööle
Soome Piiblikooli rajaja on üks Soome äratusliikumise juhte Urho Muroma. Helsingi lähedal Kauniaises asuva piiblikooli tegevuse eesmärgiks on piibliõpetus, evangeeliumi kuulutamine, inimestele vaimse kodu pakkumine, misjonitöö toetamine. Kool toimib kristliku rahvakoolina ja diakooniatöö tegijate koolitajana ning tal on kirjastus.
Misjonikeskusel on Soome kiriku misjoniorganisatsioonidega pikaajalised sidemed ligi paarikümne Eestis töötava misjonäri ning Soomest saadava majandusliku toe kaudu.
4. septembril käisid peapiiskop Urmas Viilma, misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru ning peasekretär Kristiina Seppel Helsingis misjoniorganisatsioonidega kohtumas. Leevi Reinaru tutvustas eelarvet, räägiti misjonikeskuse tegevusest üldkiriklikus kontekstis. Toimus vastastikune infovahetus.
Soomlaste kui partnerite ja toetajate jaoks on oluline teada, et misjonikeskuse töö edendab EELK arengukavas seatud ülesandeid. «Koguduseliikmed on meie kiriku misjonitöö ressurss, kelle motiveerimine on kõige praktilisem võimalus misjonitööd arendada,» ütleb Leevi Reinaru ja toob esile misjonikeskuse neli peamist tegevusvaldkonda: koolitus, evangeliseerimine, diasporaa ja meedia.
Sirje Semm