Miks laulda ülistust Jumalale?

Miks on tarvis korraldada koosolekuid, kus inimesed tulevad kokku, et laulda ülistust Jumalale?
«Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.» Jeesus ütles talle: «Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas! Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt. Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.» (Jh 4:20–24)
Õpetamine ja jutlustamine on arusaadav tegevus. Inimesed vajavad informatsiooni ja inspiratsiooni ning loodetavasti nad seda jutlustest ka saavad. Piibli lugemine toidab meid vaimselt, palve väljendab meie vajadusi ja usku sellesse, et Jumal suudab ja tahab neid täita. Aga miks ülistada?
Kristlase esimene käsk on armastada Jumalat kõigega, mis meis on. See peaks väljenduma milleski enamas kui punastes kõrvades. Meie eluviis ja Jumalale pühendatud aeg peegeldavad meie armastust Jumala vastu. Kuid on veel midagi. Jumal otsib tõelisi ülistajaid, sest ülistus on armastuseavaldus Jumalale ning seega osa esimese käsu täitmisest.
Tähtis on sisu
On väga palju erinevaid viise, kuidas läbi sajandite Jumalat on ülistatud. See on vormi küsimus. Tähtis on aga eelkõige sisu. Samaaria naine esitas Jeesusele tolle aja tulise vaidlusküsimuse õigest kohast ja viisist, kuidas Jumalat ülistada. Jeesus ütles, et asi pole kohas või meetodis, vaid selles, kas Jumalat ülistatakse vaimus ja tões.
Kas kasutada lauluraamatuid või uusimaid eesti keelde tõlgitud Hillsongi ülistuslaule? Küsimus pole vormis, vaid sisus. «Aga mulle ei meeldi see emotsionaalsus ja lärmakus,» protesteerib keegi. Piibel on täis kirjakohti, kus räägitakse valjust ja emotsionaalsest ülistusest. Enne kui võtta sõna selle vastu, kuidas keegi Jumalat ülistab, tuletagem meelde Miikali, Taaveti naise lugu (2Sm 6:20–23). Taevane ülistus on väga lärmakas ja see ei häiri Jumalat sugugi (vt Ilm 5:11–13).
Et Jumal leiaks ülistajaid
Kord tuli patune naine Jeesuse juurde ja võidis ta jalgu palsamiga, mille väärtus võrdus kümne kuu keskmise palgaga. Jüngrid pidasid seda raiskamiseks, kuid Jeesus võttis selle vastu. See, mis oli jüngrite silmis raiskamine, oli Jeesuse silmis ülistusohver. Tuba täitus meeldivat aroomiga. Ka meie ülistus, kui see tuleb siirast südamest, võib täita paiga meeldiva Jumala ligiolu aroomiga.
Austraalia Hillsongi koguduse ülistusgrupp on viimastel aastatel andnud hindamatu panuse selleks, et Jumal, kes otsib tõelisi ülistajaid, leiaks neid kõikjal maailmas. Nüüd on nad Eestis, et minna koos meiega Jumala ligiollu läbi ülistuse ja kiituse.
Tuleme kokku ja valame oma ülistuspalsami Jeesuse jalgadele ning ma usun, et ka see paik täitub taevase aroomiga. See ei ole aja ega raha raiskamine, vaid ülistusohver meie Lunastajale.

Allan Kroll

– Ülistuskonverents 11. oktoobril kell 19 Eesti Kristliku Nelipühi kiriku Tallinna koguduse majas Toompea 3.
– Austraalia Hillsongi koguduse ülistusmuusikute kontsert «Grace» 13. oktoobril Kalevi spordihallis.