Mikael Agricola Soome reformaatorina
/ Autor: Kaido Soom / Rubriik: Uudised / Number: 7. juuni 2017 Nr 25 /
Reisil Wittenbergi otsis Mikael Agricola „tõelist pühakirja tundmist ja kristlikku õpetust“.
Palmipuudepühal 1538 kirjutas Mikael Agricola oma õpingutelinnast Wittenbergist kirja kuningas Gustav Vasale. Turu toomkapiitli poolt teele saadetud reformaator pöördus kuninga poole selleks, et saada majanduslikku tuge. Agricola kirjutas, et on alanud Uue Testamendi tõlkimine soome keelde ja palus kuningakojalt ressursse selle töö lõpule viimiseks.
Palvele ei vastatud, aga sellest hoolimata jätkus Piibli tõlkimine, mis baseerus kreekakeelsel algtekstil ja Martin Lutheri saksakeelsel tõlkel. Kümne aasta pärast, 1548. a oli tõlge valmis. Ka Agricola õpingud jätkusid rahapuudusest hoolimata ja ta sai 1539. aastal magistriks.
Reformaatorite õpetuses
Usupuhastajate idee tõlkida Piibel rahvuskeelde hakkas Rootsis levima 1520. aastast. Gustav Vasa algatatud Uue Testamendi rootsi keelde tõlkimise töö päädis aastal 1526 ja kogu Piibli rootsikeelne tõlge valmis aastal 1541.
Reformatsioon ja sellest hoogu saanud Piibli rahvuskeelde tõlkimine olid ka Mikael Agricola kolmeaastase õppereisi tagamaa. Wittenbergis sai ta süvendada oma kreeka ja heebrea keele oskust ning ammutada teadmisi tähtsate reformaatorite (Luther ja Melanchthon) õpetustest. Agricola kirjutas kuningale tulevase töö jaoks „Soome maakonnas“ vajamineva „tõelise pühakirja tundmise ja kristliku õpetuse“.
Pernås sündinud Mikael Agricola kolis 1520ndate lõpul Turusse ning hakkas tööle Turu piiskopi kirjutajana. Ilmselt oli ta juba sel etapil võtnud omaks usupuhastuse põhimõtteid. Õppereisi eel ordineeriti ta pastoriametisse ja sai piiskopi kantsleriks. Agricola tegutses kiriklikus keskkonnas, milles oli nii neid vaimulikke, kes olid rahul katoliiklusega, kui ka neid, kes pooldasid usupuhastuse ideid. Neid vastandlikke koolkondi ühendas piibellik humanism, mis rõhutas Piibli algkeelte tundmise tähtsust.
Noor Agricola tundis suurt huvi Piibli algkeelte vastu ja juba enne Wittenbergi minekut oli ta tutvunud põhjalikult kreeka keelega. Lisaks tutvus ta ka heebrea keelega. Keelte peale annet omav Agricola ilmselt saadetigi Wittenbergi õppima ennekõike algkeeli, pidades silmas vajadust piiblitõlke järele.
Mõju keele ja kultuuri arengule
Mikael Agricola ajal oli Wittenbergis tööl professorina Martin Luther, kelle algatatud reformatsioon lõi 16. sajandil laineid kogu Euroopas. Rootsis toimus reformatsioon rahulikult ilma suuremate rahvaliikumiste ja rahutusteta. Saksamaal ja Prantsusmaal läks aga teisti. Rootsis juhtisid reformatsiooni riigijuhid ja see toimus nn vürstireformatsioonina.
Esimesed reformeeritud soomekeelsed jumalateenistused peeti Stockholmis 1533. aastal. On oletatud, et rahvakeelne jumalateenistuspraktika sundis Rootsi riigijuhte vaatama soomlastele uues valguses, milles tulid esile oma kultuuri jooned ja rahvuslikkus.
Selles suhtes langes Agricola õppimine Wittenbergis ja hilisem töö soome keele arendajana aega, mil soomlaste rahvuslik identiteet hakkas välja kujunema.
Soome kirjakeele isaks peetud Mikael Agricolast kujunes järeleandmatu vaimulik ja diplomaat ning viljakas tõlkija ja kirjutaja. See tuleb esile tema saadetud kirjas: „Seal, kus vajatakse minu kuulekust ja teenimist, ei jäta ma seda hooletusse.“
Hannu Niskasaari „Mikael Agricola, suomalainen uskonpuhdistaja“, Päivämies nr 2, 15.03.2017.
Tõlkinud ja toimetanud
Kaido Soom