Kahel päeval said organistid ja orelimuusikahuvilised osa Soome noorema põlvkonna parima organisti Markku Mäkineni  meistrikursusest.

Mäkinen Põltsamaa kirikus meistrikursusest osavõtjatega.

Kahepäevane kursus keskendus kahe tähelepanuta jäänud saksa helilooja Sigfrid Karg-Elerti ja Georg Muffati loomingule ja tegevusele. Mõlemad heliloojad on justkui eklektikud, kes on omandanud kõik vastutulevad muusikastiilid ja püüdnud neid oma muusikas ühendada. Seetõttu ei ole nad muusikaajaloos nii hinnatud ja tuntud, eriti Karg-Elert, kes tekitab väga vastakaid arvamusi interpreetide hulgas ka tänapäeval.

Mõjutustega muusik

Meistrikursus algas Põltsamaa kiriku kaunikõlalise ja romantilise Sauer-oreli juures, tutvustades Regeri varju jäänud Sigfrid Karg-Elertit kui saksa  romantilise koolkonna esindajat, kelle loomingus võib leida mõjusid Bachi polüfooniast, Griegi poeetilisusest, Skrjabini müstikast, Gerschwini džässist, 20. sajandi alguse kohvikumuusikast ja hiljem ka  impressionismist.

Samuti on Karg-Elertit mõjutanud ema poolt päritud protestantlik ja isa poolt katoliiklik maailm, mis alati on olnud vastuolus ja see avaldub ka tema orelimuusika ainestikus. Karg-Elerti tütre sõnul olla isal viis, kuus, koguni seitse hinge, mistõttu on  kerge mõista tema loomingu stiililist mitmekesisust.

Põltsamaa päev lõppes suurepärase ja väga koloriitse ning põhjalikult ettevalmistatud Markku Mäkineni orelikontserdiga S. Karg-Elerti ja Karl Hoyeri loomingust. Viimane oli aastatel 1911–1913 Tallinna Toomkiriku organist, kes algatas oreli renoveerimistööd. Tema muusikaline keel põhineb suuresti Regeri stiilil, hilisem looming järgib saksa oreliuuendusliikumise esteetikat.

Vormide paljusus

Kursuse teisel päeval tutvusime Viljandi Pauluse kiriku selge ja säravakõlalise Knauffi  oreli vahendusel 17. sajandi prantsuse ja šoti päritolu saksa helilooja Georg Muffati loomingu ja tegevusega. Oma loomingus tutvustas ta mitmel viisil prantsuse ja itaalia koolkonna stiililisi iseärasusi. Muffati kogumike eessõnad on mahukad ja sisaldavad autentseid kirjeldusi barokkmuusika interpretatsiooni ja traditsiooni kohta.

Kursuslased olid valmistanud ette toccata’sid orelikogumikust «Apparatus Musico-Organisticus»,  mis sisaldab 12 toccatat, mille hulgas võib leida kõiki tekstuuritüüpe ja imitatsioonitehnikaid kasutavaid vorme, mille eeskujud on saksa klavessiinimuusikast, prantsuse orkestristiilist, ooperi retsitatiividest jm.

Erinevalt Karg-Elertist oli Muffat oma eluajal ikkagi kuulus ja tema looming anti tervikuna välja juba eluajal. Õhtusel kontserdil võis kuulata Markku Mäkineni suurepärases esituses Muffati, Mozarti ja Kerlli loomingut.

Markku Mäkinen, kes on hetkel Soome noorema põlvkonna parim organist ning tuntud interpreet terves Euroopas, on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia magistrina interpreedi õppesuunal 1999. aastal. Aastatel 1998–2000 jätkas ta oreliõpinguid Amsterdami konservatooriumis. Ta on lindistanud hulgaliselt  CDsid organisti ja kammermuusikuna. Mäkinen töötab Sibeliuse Akadeemias kammermuusika- ja oreliõppejõuna.

Kui muusika jääb varju

Lisaks meistrikursusest osavõtjate tänulikkusele ja rahulolule nii suure meistri käe all õpetust saada ei saa mainimata jätta organisti korduvat vaimustust Eesti orelite suhtes, mis innustab siia veel ja veelkord tulema.

Orel ilma hea ja hooliva organistita ei säili ega püsi korras. Seetõttu on tõsine mure, mida annaks ka üldkiriklikul tasandil edasi mõelda – mis saab eesti kantoraadist ja tulevikust.

Kui mõni aasta tagasi rõhuti hoolega sellele, et vajame haritud ja oskustega kirikumuusikuid, siis praegune suhtumine ja olukord ei anna tihti arusaamist, mis on oluline ja kuhu tahetakse suunduda.

Küllap mitte igas paigas, kuid mõneti tekib küll küsimus, kas kogudus on äriettevõte, kus põhitegevuseks raha otsimine sekundaarsete tegevuste ja asjade jaoks, või on primaarsem investeerida inimestesse, mis tagab koguduseliikmete suurenemise ja evangeeliumi parema ja viljakama kuulutamise kõigi kogudusetöö valdkondade, sealhulgas muusika kaudu.

Tundub, et teine variant annab tööle õnnistuse ja tagab majanduslikult paremini kindlustatud koguduse. Esimese puhul võime rikkaks saada ja heade tulemusteni jõuda, kuid oma töötajatest pidevalt mööda vaadates ei ole enam evangeeliumi kuulutajaid ja  kirikupingis ei istu varsti enam kedagi.

Sellele vaatamata saab kirikumuusikahuviline Viljandi Kultuuriakadeemia uues suurepäraste tingimustega muusikamajas, linna ning lähikonna kirikute korras orelite kaasabil nautida suurepäraseid õppimisvõimalusi ja mitmekülgset arengut. Lisaks toetavad head suhted Sibeliuse Akadeemia õppejõudude ja tudengitega. Ka nimetatud meistrikursuse oli korraldanud kultuuriakadeemia kirikumuusik-muusikaõpetaja õppetooli juht Elke Unt.  Nii et pea püsti ja edasi!

Ülle Noormägi,

kirikumuusik, TÜ VKA õppejõud