Meie ligimene

Sõna ligimene on tänapäeva inimese jaoks sageli võõras sõna, sellal kui sõna ego on tuttav ja mõistetav. See näitab ajastu suundumusi. Kaasaja inimene püüab sageli kõigega ise hakkama saada ja peab silmas omakasu. Ilmselt on selline omakasule orienteeritud maailm külmem ja seal on raske elada. Nii kuulub ka praegusesse aega stress ja masendus, mille toob kaasa teisest inimesest võõrandumine ja üksildus.
Jumal lõi inimese teise inimesega suhtes elamiseks ja seda kõige laiemas tähenduses. Juba Piibli alguses ütleb Issand: «Inimesel ei ole hea üksi olla; ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.» Siit tuleb eesti keelde sõna abielu, mis koosneb kahest sõnast: abi ja elu. Kuid seda piiblikohta võib mõista ka laiemalt kõiki inimsuhteid puudutavana: inimene on alates loomisest loodud olema ühenduses teiste inimestega. Kui inimlaps sünnib siia maailma, ei saa ta üksi hakkama, vaid vajab täiskasvanu hoolitsust ja tuge. Samuti ei saa vanur oma eluga hakkama, temalgi on abi vaja. Ning vahepealsel ajal vajab inimene enda ümber nii elu armastust kui ligimesi. Üks elu suurimaid väärtusi on head inimsuhted ning neid saavutab inimene vaid siis, kui ta on valmis armastama oma ligimest. Ligimese armastamine pole raske, me saame armastuse Jumalalt, kes on andnud kõik meie heaks. Me võime armastada ligimest, kes on Jumala loodu.
Kaido Soom