Meid ümbritseb Jumala ime

See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand.
Sk 4:6
Kui sageli oleme osalised milleski imelises? Usun, et oma elu uurides võime näha, et tegelikult üsna sageli. Näeme, kuidas meid on hoitud igapäevaelus ja ettevõtmistes ning tajume Jumala suurust ja vägevust. Sageli aga on inimene mõnegi imeasja ainult enda tugevuse arvele kirjutanud.
Nojah, eks me muidugi ole «tublid» – näe, võtame rauatüki, pusime selle kallal natuke ja lükkame vette; näe, ujuma hakkab teine… Või võtame teise kamaka rauda, klopsime sedagi ja viskame õhku – etskae, see ei kukugi alla, vaid lendab… Tegelikult muidugi, kui mina seda rauda klohmiksin… Tõenäoliselt ei püsiks see laev vee peal ühtegi. Selleks, et ühest rauatükist saaks korralik laev, on ikka tarku mehi vaja ja mitte ühte.
Teisalt on ikka hea istuda teleka ees, kohvikruus näpus, ja arutleda, kui võimas inimene ikka on ja mis ta kõik valmis teeb. Samas – kui püsiv on see, mida me inimestena teeme? Mul ühe tuttava peres läks vanaisa puhkama… ammu juba, oma 20 aastat tagasi. Vana mehe kodu jäi tühjaks. Kellelgi lastest otse korteripuudust ei olnud ja maja jäi pikkadeks aastateks üksi kusagile kaugele metsa sisse.
Aastaid hiljem sai mehe lapselastel linnaelust kõrini, raha ka just niipalju, et pole kahju iga päev 20 kilomeetrit tööle sõita. Otsustati maale kolida ja vana maja korda teha. Maja majaks, see saadi kähku elamiskõlblikuks, hoopis rohkem aega läks selleks, et metsa käest tagasi saada eluks vajalik… Kahekümne aasta jooksul oli õunapuuaiast saanud korralik mets, kartulimaaga oli samamoodi. Loodus oli mõne kümnendiga tagasi võtnud kahesaja aastaga loodu (niikaua oli laste teada sel kohal metsatalu olnud).
Sageli seome kirikuelu inimestega – näe, selle kirikuõpetaja ajal ehitati palju koguduse juures, vaata kui võimekas vaimulik. Näe, selle ajal oli eriti palju leerilapsi, tema vaat on isegi võimekam. Nende eelmiste sõnadega tegin äkki kellelegi haiget, seda mitte meelega. Ja palun sind, armas lugeja, ära püüa nende näidete juurde mingeid reaalseid inimeste nimesid leida, pigemini võid hoopis vaadata selle poole, kes annab nendele inimestele jõudu.
Kas oleks meie kirik täna selline, kui meil poleks olnud nelipühi sündmust? Kas sinu koguduse vaimulik suudaks seda tööd teha, kui temagi poleks osaline nelipühade ajal saadud vaimus? Tõenäoliselt on need ainult kaks küsimust nendest sadadest, mis meil tekivad seoses Püha Vaimuga, ja vastus mõlemale küsimusele oleks: ei. Meie kirik ei oleks täna selline, kui meil poleks Püha Vaimu. Kindlasti ei jaksaks sinu koguduse vaimulik oma tööd teha, kui Jumala Vaim ei teeks tema kaudu oma tööd.
Mainin siinkohal, et tegelikult võiksid ka sina koos Püha Vaimuga seda tööd teha ja olla osaline Kiriku ülesehitamises. Selle suure ja võimsa kiriku ehitamises, mis sai loodud ühel päeval, kui pisike grupike mehi sai teadlikuks ülesandest, mille Jumal ise neile andis…. Kuulutada Jumala sõna ja teha jüngriteks kõik maailma rahvad.
Ja kui sa nüüd küsid, et millise väega ja kust ammutasid nad oma jõu, siis jääb mul vaid tsiteerida selle nädala juhtsalmi: «See ei sünni väe ega võimu läbi, vaid minu Vaimu läbi, ütleb vägede Issand.» Ole siis sinagi osaline selles suures töös ehitada üles Kirik, Kristuse ihu selles maailmas ja andku Issanda Püha Vaim sulle selleks jõudu.
Urmo Saks