Läbi nädala vältavate sündmustega meenutati 1944. aasta sügise suurpõgenemist. Mälestati neid tuhandeid, kes punavõimu eest pakku minnes oma elu jätsid. Meenutati nende teekonda, kellest kodust lahkudes said põgenikud.
Aastapäeva tähistamisse andis oma panuse ka kirik. See on igati mõistetav, arvestades, et enamik toona põgenenutest olid kiriku liikmed. Samuti on teada, et mereteekonda alustati enamasti palvega ja kirikulaulud kinnitasid pagulaste meelt raskel teekonnal.