Malev Hanila moodi

Virtsu põhikooli viis praegust ja endist
õpilast aitasid suvel kogudusel kirikuaeda võsast ja puudest välja puhastada.

Välja puhastati kirikuaia idapoolne
kivimüür ja kirikuaias asuvad kaks hauakambrit. Pilt, mis avanes pärast tööde
lõpetamist, erines oluliselt tööde alustamise ajal avanenust. Võsast tulid
päevavalgele hauad, mille olemasolu enne võis ainult oletada, kirikuaed hakkas
kohati isegi läbi paistma (ei olnudki enam tihe ja umbmäärane võpsik).

Miks ütlen, et hakkas kohati läbi paistma?
Seda sellepärast, et tegelikult jäid tööd kirikuaias pooleli – põhja- ja
läänepoolne kirikuaia kiviaed tuleb välja puhastada tulevikus, tööde maht
osutus oodatust suuremaks.

Selle nädala jooksul, mil tööd kirikuaias
käisid, mõtlesin nii mõnigi kord sellele, mis ajendas poisse kirikuaeda
tasuta(!) tööle tulema. Ilusad suveilmad olid ju sobilikud n-ö siesta
pidamiseks.

Vastus võib peituda selles, et tegemist oli
osaga suuremast projektist, mille raames olid need ja ka teised Virtsu kooli
õpilased alates kevad-talvest abis Hanila muuseumis korrastamas ja
katalogiseerimas vanu raamatuid. Kuid hoopis olulisemana näen ma siin nende
noorte inimeste kohusetunnet. Kui juba Sokratese ajal vangutati noorsugu
vaadates pead ja öeldi, et see on hukka läinud, siis vaadates vähemalt nende
noorte peale, on mul meie noorema põlvkonna pärast hea meel.

Aitäh teile, poisid, Siim Hiieväli (IX kl),
Raido Mölder (IX kl), Joonas Paloson (IX kl), Rauno Vatter (VIII kl), Raul
Uustalu (vilistlane).

Lembit Tammsalu,

Hanila koguduse õpetaja