Mälestusmärk kõigile Hiiumaalt sõtta võetutele

Sel suvel Hiiumaad külastanud inimesed on peatunud ka Kärdlas Ristija Johannese kiriku juures 25. mail avatud suursuguse mälestusmärgi (fotol) juures, mis pühendatud II maailmasõjas hukkunud hiidlaste mälestusele.

Autoreiks on skulptor Elo Liiv ja sisearhitektid Maris ja Kadri Kerge.
Mälestusmärgi keskse kuju, sõjast koju jõudnud mehe modelliks oli vahipataljoni nooremleitnant Marek Vainumäe. Sõjast koju jõudnud, pronksi valatud hiidlane kannab Soome kiivrit ja Eesti mundrit. Sest suur osa hiidlastest mobiliseeriti eestlastest koosnevasse Nõukogude armee 22. territoriaalkorpusesse ja nad sõdisid Eesti kaitseväe vormis. Saksa sümboolikat võimalike ebameeldivuste vältimiseks ei ole kasutatud ning seetõttu kannab sõjamees Soome kiivrit. Põhjanaabritele tõttas ju appi vabatahtlikke ka Hiiumaalt.
Sadakond ruutmeetrit hõlmav kompleks koosneb kiviplokil istuvast noormehest ning kivitahvlite reast. Autorite visiooni kohaselt kannab monument positiivset sõnumit: sõjatandrilt saabunud noor mees on võtnud hetkeks kivil istet ja heidab enne kojuminekut pilgu kodukülale. Noormehe vasemal käel paiknevad püstised kivid märgivad Hiiumaa valdasid ning neisse on raiutud hukkunud hiidlaste nimed. Mälestusmärgile saab kirja 729 nime, praegu on neid raiutud 45 võrra vähem. Need tulid arhiividest välja pisut hilinenult. Sõduri paremale käele jäävatel langevatel kividel on aga kujutatud Hiiumaa vöökirjad.
Tegu on teadaolevalt esimese monumendiga Eestis, millega mälestatakse kõiki II maailmasõja rinnetel langenuid. Selle rajamise idee autor on Kärdla elanik Otto Mägi. Mälestusmärgi loomiseks kulus kokku enam kui kümme aastat ja ligi 300 000 eurot.
Sirje Semm