Mälestused pikast elust on saanud kaante vahele

Tartus Pauluse kiriku tiibhoones esitleti esmaspäeval legendaarse arsti Heino Noore raamatut „Elamise pikad varjud. Arsti ja poliitvangi mälestused“.

„Elame siin ajalikus elus vaid üks kord, sureme ka ainult üks kord. Terves ühiskonnas otsib terve inimene enamasti tervist, hingelist tasakaalu ja endale kaasaelamist,“ kirjutas doktor Heino Noor (fotol) taasilmunud Eesti Kiriku esimeses numbris 4. märtsil 1990. Peaaegu kolmekümne aasta jooksul, mis nende ridade kirjutamisest on möödunud, on Heino Noor (24.4.1922–5.2.2018) olnud kirikulehe hea sõber.
Mõte oma elu raamatusse panna oli mõlkunud vähemalt kümmekond aastat. Raamatu koostajaks sai Ago Pärtelpoeg, kes ütleb, et raamatu valmimine kestis vaheaegadega kuus aastat. Vahepeal käsikiri seisis, aga möödunud sügisel otsustasid nad tööga lõpuni minna. Ja õnneks läks nii, et käsikiri sai valmis enne, kui Heino Noor igavikku lahkus.
Kuigi raamatu peategelast meie keskel enam pole, elab mälestus temast edasi. Varem kolm raamatut koostanud Ago ütleb, et Heino Noorega koos veedetud aeg oli väga põnev ja hariv, sest meedik valdas mitut võõrkeelt ja õpetas vestluskaaslasele ladina keelt. „Polnud teemat, milles Heino Noor poleks suutnud juhtivalt kaasa rääkida,“ sõnab koostaja kirikulehele.
Kuna Heino Noor oli Haapsalu aukodanik ja sealse koguduse liige, juhtis päeval, mida veteranipäeva kõrval tuntakse ka raamatu ja roosi päevana, esitlust piiskop Tiit Salumäe.
Hea sõnaga meenutas Noort kui karskusliikumise propageerijat Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann. Häid sõnu oli öelda ka naiskodukaitse esindajatel ja arstidel. Täissaal kinnitas austust Heino Noore ja tema mälestuse vastu.
Rita Puidet