Maarjamaa teema-aasta juhatas sisse muusikafestival

2015. a teema-aasta «Kaheksa sajandit Maarjamaad» on saanud väärika alguse.

Päev pärast 7. septembri õhtul Pirita varemetes toimunud avavesprit sai avalöögi VIII Maarja­laulude festival, mis kestis kaks nädalat ning tõi kuulajateni seitse kontserti Tallinnas, Tartus ja Narvas.

Miks Maarja?
Kui enamik teema-aastaga seonduvatest üritustest on ühekordsed ja ellu kutsutud just selleks korraks, siis Maarjalaulude festival on toimunud alates 2007. aastast igal aastal ühel ja samal ajal, 8.–21. septembrini. Muutunud on küll festivali kontsertide kohad: esimese nelja festivali kontserdid toimusid vaid Narvas, edasi laienes festival ka teistesse linnadesse.
Mõningat imestust võib tekitada festivali lähtekohaks oleva Narva seos neitsi Maarjale pühendatud festivaliga – miks siin? Pole ju kumbki Narva luterlik kirik Maarjale pühendatud. Seos siiski on. Festivali produtsendi kodukiriku torni teise korruse saalis on altarimaaliks tundmatu kunstniku teos «Neitsi Maarja sündimine», mille pastor Villu Jürjo omal ajal ühe antiigipoe põrandalt kokkukägardatuna leidis ning restauraator Aleksandr Jurjevil taastada lasi.
Alates 2011. aastast on festival jõudnud ka Narvast väljapoole: Tallinna, Tartusse, Rakverre, Võrru, Põlvasse, Tormasse, Otepääle, Rõugesse, isegi Peterburi.

Enam kontserte pealinnas
Käesoleval aastal sai festivali kontsertidest kõige enam osa tallinlane, kellel oli võimalus neitsi Maarja auks kirjutatud muusikat kuulata viiel kontserdil. Avakontsert 8. septembril Tallinna Püha Vaimu kirikus kandis pealkirja «Laudate virginem» ning siin esitasid duett Klassika ning organist Tuuliki Jürjo nii tuntud ja armastatud laule Maarjast kui ka täiesti uut muusikat.
Esiettekandena kõlas Tuuliki Jürjo samanimeline orelitsükkel, kus peateemadeks olid gregooriuse koraalid. 9. septembril laulsid Tallinna Kaarli kirikus erinevaid «Ave Maria» tekstile kirjutatud teoseid sopran Kristiina Under, bariton Ott Indermitte ning organist Piret Aidulo. Nädal hiljem võis samas kuulata Prantsuse helilooja Guilaini kirjutatud «Magnificate», mida kandsid ette organist Toomas Trass ning Tallinna Püha Vaimu kammerkoor Riho Ridbecki juhatusel.
«Salve Regina» tekstile loodud muusikat sai kuulda 17. septembril Tallinna Jaani kirikus, kus musitseerisid sopran Tatjana Drobõševa ning organist Tuuliki Jürjo. Viimase esituses sai kuulata ka maarjamuusikat orelil 20. septembril Tallinna Toomkirikus.

Lõpetas kooride kontsert
Üheks selle festivali traditsiooniks on saanud kooride kontsert, kus astuvad üles erinevat liiki koorid ja ansamblid. Kaheksa festivali jooksul on kooride kontserdil esinenud nelikümmend kolm kollektiivi, neist seitse on osalenud kahel või enamal festivalil.
2011. ja 2012. aasta kontserdid toimusid konkursi vormis, mis esinejaid proovile pani ning kontserdile väljapaistvaid esitusi kinkis. Siiski on žürii soovitusel jätkatud viimastel aastatel ilma mõõduvõtmiseta. Selle aasta festival lisas traditsioonile uuenduse, tuues kooride kontserdi Narvast Tartusse.
Lõppkontserdil Tartu Maarja kirikus 21. septembril osalesid juba neljandat korda Tartu Maarja koguduse kammerkoor Soli Deo Gloria Helika Gustavson-Rätsepa juhatusel, kolmandat korda Narva Koorikooli neidude koor Marina Kossolapova juhatusel ning Kadrina kirikukoor Anu Korsari juhatusel.
Oma viiendal festivalil lõi kaasa Narva Aleksandri koguduse koor Alfa & Omega Tuuliki Jürjo juhatusel. Uustulnukateks festivali kooride perre olid Tartu Pauluse koguduse kammerkoor Anna Humala juhatusel ning Tallinna Kaarli noortekoor Maarian Lendi juhatusel.
Maarjamuusikat on loodud palju. See tuletab meile meelde, et Jeesus on sündinud naisest, kes oli elu lõpuni kuulekas Jumalale, keda ta südamest armastas ja teenis. Annaks Jumal, et me suudaksime Jeesuse ema eeskujul natukenegi sellest, mida tema suutis.
Tuuliki Jürjo