Loodusjõudude Issand

Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.                  Ps 66:5 

Köielkõndija kinnitab oma pilgu köie teisele otsale. Ta tunnetab pingul köit läbi pehmete kingataldade, kuid ta pilk on suunatud sinna, kuhu ta peab jõudma. Alla vaadata ei tohi, siis võib tasakaal kaduda, akrobaat kukkuda.

Ma „sirutun eesoleva poole“, kirjutab Paulus. Ta sirutub „Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole“ (Fl 3:13–14). Ta on keskendunud sihile. Iga kristlane on otsekui akrobaat köiel – pilk kinnitatud sellele, mille poole ta on teel.

Eeva ja Aadam (just niipidi – Eeva ja Aadam) kaotasid paradiisi, sest nad keskendusid kiusajale Jumala hääle asemel. Jeesus, teine Aadam, keskendus sellele, mida Jumal on öelnud. Ka Kolgata ristil, kui kiusaja kõneles taas rahvahulga suu läbi: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis …“ (Mt 27:40) Kolgata ristilgi jäi ta kindlaks Isa tahtmisele.

Asjata ei kuulnud Peetrus, Jaakobus ja Johannes muutmismäel Isa sõnumit: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!“ (Mt 17:5)

Peetrus tahtis olla oma õpetaja moodi, kuid lõi tormisel järvel kartma. Mässavad lained tõmbasid tähelepanu endale, ta kaotas sihi silmist ja hakkas uppuma: „Issand, päästa mind!“ (Mt 14:30) 

Väiksemad ja suuremad, isiklikud ja globaalsed mured, igapäevane toimetulek ja sõda Ukrainas, tervis ja ökoloogiline jalajälg – need ja paljud teised asjad tõmbavad tähelepanu temalt, kes on kõige olulisem: Jeesuselt. Ja siis sa tunned, kuidas ei jaksa, kuidas kõik su ümber ähvardab sind enda alla matta ja sügavikku kaasa tõmmata.

„Issand, päästa mind!“ on selle hetke palve, ka viimase silmapilgu palve enne hukkumist. Ja Issand sirutab oma käe … 

Joel Siim