Laurentius kutsub ka täna

Kuigi vaeste kaitsepühak Laurentius suri enam kui tuhat seitsesada aastat tagasi märtrisurma, kutsutakse tänagi tema nimel inimesi kirikusse. Rahvakalendris märgitakse 10. augustit lauritsapäevana.

Roomas tuntud pühakule, keda teatakse kui vaeste ja tuletõrjujate kaitsjat, on maailmas pühitsetud hulganisti katedraale. Eestis on temanimelisi kirikuid kuus: Laatre, Prangli, Nõo, Kuressaare, Kuusalu ja Pühalepa. Nimekujuna on meil kasutatud Laurentiust ja Laurentsiust.
Traditsiooniliselt on lauritsapäeva nädalal Nõo kirikus kuulutusnädal, kus jumalasõna jagama oodatakse külalisvaimulikke. Nii oli see nõukogude ajal, kui kogudust teenis Harald Tammur. Tava taastas diakon Peeter Vigel 1997. aastal ja 2004. aastast on korraldaja rollis õpetaja Mart Jaanson.
Ta ütleb, et vaimulikud tulevad heal meelel sellesse väiksesse kirikusse jutlustama, äraütlemised on olnud seotud hõivatuse või pika vahemaaga. Miks mitte kuulutusnädalat korraldada, siis poleks ka Kristuspäeval mõtet olnud, küsib ja vastab koguduse õpetaja. Taolised ettevõtmised sünnivad ikka inimestevahelise osaduse pärast.
Täna õhtul kell 18 kuuleb jutlustamas kaplan Anna-Liisa Vaherit ja reedel praost Marko Tiitust. Lauritsapäevaks on õpetaja alati kutsunud kirikusse mõne praosti, igal õhtul pärast teenistust on kirikuaias piknik, mida eriti oodatakse. Nädalat korraldatakse inimeste pärast, kes kuulutusnädalat on hakanud ootama. «Keegi ju viisakusest pärast päevatööd kiriku juurde ei tule,» selgitab Jaanson.
Kuulutusnädalal pakutakse kostiks ka muusikat, esinejast sõltumata on kontserdid kuulajatele tasuta. Eile kuulati Nõo kirikus armastatud lauljat Tõnis Mäge. Mart Jaanson ütleb endal olevat põhimõtte, et kirikus tasulisi kontserte ei korraldata.
Kuressaare koguduse õpetaja Anti Toplaan on öelnud, et kogudusetöös võetakse eeskuju pühast Laurentiusest, kes nägi inimestes kiriku suurimat vara. Sel aastal kogudus lauritsapäeva eriliselt ei tähista, aga loodetavasti märkavad möödakäijad, kui kaunilt särab kuld kiriku kolmel kooriruumi aknal, kui pühakojas süüdatakse tuled.
Kirik, mis päevavalgel on tagasihoidlik, lööb pimeduse saabudes kiirgama, nagu tagasihoidlik inimene hakkab sisemiselt särama raskuste korral, on kiriku püha Laurentiuse sümbolist kullast inspireeritud vitraažakende kohta öelnud õpetaja Toplaan.
Rita Puidet