Laululoojad Kivisted

Narvas tähistatakse lauluraamatuaastat seoses Kivistete perekonnaga.
Meie kiriku laulu- ja palveraamatus on kaheksa laulu Georg Kiviste sõnadega (numbrid 67, 85, 128, 234, 289, 318, 336 ja 391). Sama palju laule on seotud Einar Kivistega, neist neli originaalsõnadega (167, 182, 367 ja 469) ning neli veel tõlked (20, 21, 28 ja 482).
Sel aastal olid isal ja pojal ka ümmargused tähtpäevad: isa Georg Kiviste sünnist möödus sel aastal 145 ja surmast 70 aastat, Einar Kivistel möödus sünnist 105 ja surmast 25 aastat. Nende mälestuspäevade tõttu tuleb neid meenutada, et nad ei kaoks aegade hämarusse nagu ka Narva Peetri kirik, mida nad teenisid.
Esmalt siis pereisa Georg, sündinud Steinfeldt, 1923. aastast Kiviste. Sündis Tapal 26. (14.) aprillil 1866. Lõpetas Tartu ülikooli 1896 ja ordineeriti 1898. aastal. Esimeseks koguduseks sai Teškovo kogudus Ingerimaal, kus ta oli aastatel 1898–1905. Ilmselt teenis ta algul vikaarina Gubanitsa koguduse eestlasi, 1902 eraldus eesti kogudus ja ehitas Begunitskaja valda Teškovosse Püha Kolmainu puukiriku. 1902–1904 kasvas koguduse liikmete arv kahelt tuhandelt kaheksa ja poole tuhandeni. (1919 pöördusid eestlased Eestisse tagasi ja kogudus lakkas olemast.)
Teškovos abiellus Georg Kiviste Otepäält pärit Helene-Elisabet Pauliga. Juba järgmisel aastal naasid nad Eestisse ning olid kuni 1910. aastani ametis Harju-Jaani koguduses. 1910 sai Georg Kivistest Narva Peetri koguduse õpetaja. Lisaks oli ta aastatel 1919–1923 esimese Eesti diviisi juures sõjaväevaimulik. 21. augustil 1937 andis ta koguduse küll üle oma pojale Einarile, jäädes aga tema abiõpetajaks kuni surmani 28. septembril 1941, seega 31 aastaks.
Lastest vanim, Georg-Wilhelm Kiviste (hüüdnimega Gori), sündis 20. jaanuaril 1895, lõpetas samuti Tartu ülikooli usuteaduskonna, ordineeriti 11. jaanuaril 1925 ja oli kaks aastat Kõpu koguduse õpetaja. Ta oli iseloomult kartlik ja endassetõmbunud, mistõttu tal oli raskusi inimestega suhtlemisel. Hiljem oli ta Narvas isa juures kantseleiametnikuks ja jäi sõja puhkedes 1941 kadunuks.
Keskmised vennad olid Herbert Helmut ja Uno Sigismund Alfons (andmed Külli Saard, Kaarli koguduse ajakiri Sulane 2010. Milli Kiviste oma mälestustes kõneleb küll vaid ühest vennast, Unost, kelle ametlikuks nimeks sai hiljem hoopis Enn!?).
Noorim vendadest, 15. oktoobril 1906 sündinud Einar Hilarius, sai isa ametijärglaseks. Einari ristiisadeks olid vaimulikud Aleksander Kapp ja Harald Põld. Koolis käis ta Narvas, algul vene, siis eesti keskkoolis. Usuteaduskonda astus 1925, lõpetas 1932.
Praktikaaeg möödus samuti Narvas Aleksandri koguduse õpetaja Jakob Jalajase juures. 10. septembril 1933 ordineeriti Tallinna Kaarli koguduse I pihtkonna õpetaja praost Aleksander Kapi isiklikuks adjunktiks. Kaarli kogudusse jäi kaheks aastaks, olles seal ka koguduse noortepastor.
1. novembrist 1935 sai Einarist oma isa adjunkt Narva Peetri koguduses ja 1. augustil 1937 introdutseeriti ta Narva Peetri koguduse õpetajaks. Isa jäi pojale abiõpetajaks. 1. juulil 1939 Einar abiellus Hermildega (Milli Kiviste).
Pöördume nüüd tagasi ja vaatame neid jälgi, mis on Narva jäänud. Esmalt siis kogudusemaja. F. G. Tannenberg oli hakanud uue kirikukooli ehitamiseks raha koguma kakskümmend aastat varem. Viimased kümme aastat tööd juba liikusid. Maja valmimine ning pühitsemine 2. septembril 1912 jäi aga juba Georg Steinfeldtile.
Peetri koguduse kirikukool tegutses majas kaheksa aastat, kuni sõda koguduse majandusliku võimekuse lõpetas. (Narvast käis õigupoolest üheaegselt üle kolm sõda: Vene kodusõda koos Judenitši armee ja tüüfusega, Eesti Vabadussõda ning Eestimaa Töörahva Kommuun, kes pärast väljaajamist jaanuaris 1919 pommitas linna jõe tagant suure suveni!)
Samuti hakkas Eesti vabariik aktiivselt hävitama kirikukoole ning luterlikud kirikukoolid suudeti enamuses likvideerida. (Erandina küll Narva Jaani koguduse kool taasrajati 1919 ning jäi lõpuni püsima Narva saksa erakooli nime all!)
Veel kaheksa aastat rentis Narva linn hoonet II algkooli jaoks, siis sai majast klassikaline pastoraat. Ning selle aja märksõna on koguduse noortekoondis Astra. Enim on räägitud selle laulukoorist. Tegutses ka puhkpilliorkester, samuti näitering ja käsitööring.
Väga ulatuslik oli spordi osa: kogudusel olid nii jalgpalli kui käsipalli mees- ja naiskonnad, harrastati kergejõustikku ja ujumist, korraldati malevõistlusi, tolle aja moe kohaselt olid olemas meesvõimlejad. Georg ja Einar õpetasid muusikat, ema Helene juhatas näitemänge, keskmine vend Enn tegeles spordiga, Millist sai koguduse Naesterahva Seltsi presidentiina.
Astra koor jäi peagi domineerima kirikus. Lauldi tähtpäevadel ja pidudel, käidi väljasõitudel ja laulupidudel. See oli aga seotud kombega, et igaks pidulikumaks sündmuseks trükiti eraldi laululeht ja Georg Kiviste luuletas iga kord viisidele uued laulusõnad. (Kolm kladet laulusõnadega on praegu Aleksandri koguduse raamatukogus.)
Kui kiriku uue lauluraamatu ettevalmistuseks ilmus 1923 «Vaimulikud laulud I», oli seal viis isamaalaulu Georg Kivistelt, 1932 ilmunud «Vaimulikud laulud II» sisaldas neid veelgi enam. 1936 andis Georg Kiviste omakirjastuslikult välja laulutekstide raamatu «Igaviku helid» 204 tekstiga (tegelikult küll poeg Einari eestvõtmisel), kust on tekste ka praeguses KLPRis.
Õpetajapere eestvõttel korraldas Peetri kogudus linnas ka vaimulikke laulupäevi. Kaks esimest, 1932. ja 1934. aastal, olid täielikult Peetri koguduse korraldatud. Nimelt ostis kogudus pärast 1931. aasta Virumaa IV laulupidu ära Joaorus asuva laululava, korraldas järgmisel aastal vaimuliku laulupäeva ja sai pärast laululavast vajalikku ehitusmaterjali.
Laulupäeval osales 14 koori umbes 600 lauljaga, juhatas A. Topman. Ka 1. juulil 1934 toimus Narva vaimulik laulupäev, seekord kogudusemaja aias (praegune Vabaduse 20). Taas toimus vaimulik laulupäev Joaorus 1937. aastal, seekord Narva-Alutaguse I vaimuliku laulupäeva nime all. «Laulupäev loeti õnnestunuks,» kirjutasid ajalehed.
Georg Kiviste püüdis igal võimalusel jäädvustada trükisõnas koguduse ajalugu ning tutvustada tulevikusihte, mistõttu on võimalik ka praegu saada koguduse elust hea ülevaate. Eraldi vihikud ilmusid 1911 koguduse 25. aasta mälestuse pühal, edasi 1916, 1926 ja Peetri kiriku 50. aastapäevaks 1936.
Koguduseelus on muidugi omaette peatükk uue oreli ehitamine vendade Kriisade poolt. Vana orel oli J. G. Mende pill, ostetud Moskva Peeter-Pauli koguduselt. 1936 valmis vendade Kriisade uus orel, mis oli ka suurim nende ehitatutest. Selles leidis küll kasutust ka 16 registrit vanast orelist.
Nagu Narva ja Peetri kirik, hävis orel, mida prof A. Topman oli jõudnud nimetada «kirikumuusikaliseks mälestussambaks Kivistele», 1944. aasta pommitamises. Ometi oli Narva Peetri kirik neil aastail Eesti rahvusliku ja kultuurilise elu keskmeks Narvas.
Jaanuaris 1944 tuli perel põgeneda esmalt Tallinna ja sealt sama aasta sügisel edasi Saksamaale. 1944–1947 oli Einar Kiviste eestlaste vaimulikuks põgenikelaagrites Schwarzenbekis ja Stolzenhaus. 1947 avanes võimalus edasi liikuda Inglismaale, kus Einar oli 1948–1961 Kesk-Inglismaa eesti koguduse asutaja ja õpetaja.
1. aprillist 1961 kuni surmani 11. juunil 1986 oli ta aga Austraalias Sydney eesti koguduse õpetaja, kui tema algatusel rajati 1972 EELK Austraalia praostkond, siis ka Austraalia praost.
1976 ilmus Austraalias Einaril tekstikogu «Vaimulikud laulud». Lisaks oma tekstidele on sealt käibele läinud paljud tõlkelaulud, nagu «Kõik usklikud, tulge», «Kuula: ingli lauluhääl», «Oh Petlem, väike linnake» või «Rõõm üle maa».
Narva Aleksandri kogudus, kõigi kunagiste Narva luterlike kirikute traditsiooni koondaja, peab 22. oktoobril Kivistete mälestuspäeva. See sisaldab mälestushetke Georg Kiviste haual kell 13.30, millele järgneb Kivistete kogudusemajas Vabaduse tänavas ajalooettekanne ja kell 15 kontsert Tallinna oikumeeniliselt naiskoorilt. Tere tulemast!
Villu Jürjo