LAULU LUGU – Tänu Sulle, Taevaisa

Laulu «Tänu Sulle, Taevaisa» (KLPR 392) autor on rootslasest päästearmee ohvitser August Ludvig Storm (1862–1914). (Kiriku laulu- ja palveraamatus mainitud nimedel Mikael Nyberg ja Hilja Haahti ei ole selle lauluga midagi tegemist!)August Storm veetis nooruses oma aega väga mitmesugusel viisil, kuid käis ka päästearmee koosolekutel. Lõpuks, 24-aastasena tõttas ta otse teatrist päästearmee patukahetsuspingile ning andis ennast Õnnistegijale. Ta liitus päästearmeega, ja kui ta hiljemini oli käinud läbi kadetikooli, sai temast 1892. aastal Rootsi päästearmee majandussekretär. Aastal 1905 ülendati Storm kolonelleitnandiks.
Palju tänu
Raske seljahaigus piiras juba sel ajal tema töövõimet, kuid tema rõõmsameelsus ja helgus säilisid. Ta sai praktikas õppida, mida oli selles luuletuses kirjutanud. Need värsid pärinevad aastast 1891.
Sagedasti me täname üksteist, öeldes «Palju tänu». Selles laulus on tõeliselt palju tänu!
Laulu neljas salmis on igaühes kaheksa värsirida; seega on ridade arv ühtekokku 32. Rootsikeelses algtekstis iga rida algab sõnaga «tack» (`tänu’) ja lõpeb hüüumärgiga. See tähendab 32 korda tänu! Tervikuna võib laul tunduda loetlemisena ja meie kõrvadele ehk isegi raiuvana. (Rootsis kasutatav J. A. Hultmani viis võib aga mõjuda rahustavalt.)
Soome sõna «kiitos» on juba iseenesest rahulikuma kõlaga kui rootsikeelne «tack», ja soomendaja Kaarlo J. Rahikainen on üleüldse ehitanud terviku hoopis teisele alusele.
Rahikaise soomendus võeti aastal 1900 laulukogumikku «Hengellisia lauluja ja virsiä». Sealt võeti laul Soome kiriku lauluraamatusse 1986. aastal. Harri Haameri tõlge eesti keelde rajaneb just sellele soomekeelsel tõlkel. Sõna «kiitos» ja eesti «tänu» või «tänan» kordub kummaski keeles «vaid» 15 korda.
Selline laul õpetab meid täitma apostel Pauluse üleskutset: «Tänage kõige eest – sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!» (1Ts 5:18). Seda oli õppinud Thomas a Kempis, kes oma kuulsas raamatus «Kristuse jälgedes» ütleb: «Ükskõikselt tahan ma Sinult vastu võtta head ja halba, magusat ja mõru, rõõmsat ja kurba, ja Sulle tänulik olla kõige eest, mis minuga ka juhtuks.» Siin on justkui Stormi tänulaulu kontsentraat!
Kaks viisi
Laulul «Tänu Sulle, Taevaisa» on kaks viisi. A-viisiks on kiriku laulu- ja palveraamatus asetatud waleslasest kirikumuusiku Rowland H. Prichardi (1811–1887) hümnilikult pidulik viis, mis algselt kuulub kirikulaulule «Halleluuja, laulgem laulu» (KLPR 121).
Alternatiivse B-viisi autoriks on ameeriklane George C. Stebbins (1846–1945). See viis on Soomes (samuti Eestis!) algusest peale seotud selle tekstiga ja juba üle saja aasta on ta Soomes kõlanud paljudel pidulikel hetkedel, nii sünnipäevadel kui ka matusetalitustel. Vähe on neid laule, mille kasutatakse nii mitmekülgselt!
Tauno Väinölä