LAULU LUGU – Palve, mis on täitunud

Soome koraali «Püha vaikne rahu» (KLPR 205) viisi ja seade autor on helilooja, muusikapedagoog ja luuletaja, soome kooli- ja koorilaulu rajaja Pietari (Pekka) Juhani Hannikainen, Hannikaiste muusikutepõlvkonna isa.
Innukas iseõppija
Hannikaise isa oli köster ja nende suguvõsa oli tuntud Soome keelekultuuri harrastajate hulgas. Hannikaisest sai üliõpilane 1875 ja ta osales innukalt Akadeemilises Orkestris, Akademiska Sångföreningeni ja M. M. meeskooris. Tema ilukirjanduslik andekus ilmnes juba lauludes, mis tollal avaldati üliõpilasalbumites, samuti võõrkeelsete laulutekstide ja romaanide tõlgetes. Hannikainen osales etnograafilistel kogumismatkadel mitmel pool Karjalas, kogudes üle 200 rahvalaulu, olles abiks nende avaldamisel.
Kui soomemeelsed üliõpilased lahkusid 1881 aastal Akademiska Sångföreningenist, rajas Hannikainen esimese soomekeelse üliõpilaskoori Ylioppilaskunnan Laulajat ja tegutses selle juhatajana.
Hannikainen tegutses ka laulu-, matemaatika-, ja soome keele õpetajana Helsingi Soome algkoolis ning muusika- ja teatriarvustajana.
Tõelise elutöö tegi Hannikainen Jyväskylä seminaris, kus ta oli muusikaõppejõud 1887-1917. Ta asutas 1887 esimese soomlaste muusikaajakirja Säväleitä, mida ka kirjastas oma kulu ja kirjadega.
Hannikainen juhatas mitut koori, sealhulgas 1899 alates asutamisest meeskoori Sirkat ning samuti asutamisest Jyväskylä amatöörorkestrit. Kogenud koorijuhina oli ta mitmel laulupeol tegev üldjuhina.
Muusikuna oli Hannikainen täielik iseõppija, kuid ta täiendas oma oskusi, õppides muusikateooriat ja tehes õppereisi Kesk-Euroopasse.
Tema abikaasa Alli (1867-1949), oli mitmes koolis muusikaõpetaja ja koorijuht. Nende neljast pojast on võrsunud Soomele terve põlvkond tunnustatud muusikuid.
Teksti autorist
Laulu «Püha vaikne rahu» (algselt rootsikeelse) teksti autoriks on Herman B. Råbergh, Porvoo piiskop ja Soome kirikuajaloo uurija.
H. Råbergh (4. IX 1838-3. III 1920) sündis Turu linnasekretäri pojana. Tema õpitee kulges sünnilinnas, kus ta ka pühitseti vaimulikuks. Ta oli aktiivne kirjutaja kirikulehes ja osaleja üliõpilaselus. Näljaaastail 1867-68 ei leidnud ta Helsingis tööd ja 1868-69 käis välisreisidel. Saksamaal jätkas õpinguid ülikoolis ja 1870 kodumaale naastes sai temast kirikuajaloo dotsent ning 1872 professor, samast aastast teaduskonna dekaan.
H. Råbergh oli Soome kirikuajaloo tõsine uurija ja Kirikuajaloo Seltsi esimees. Oma uurimustes on ta kirjutanud lisaks veel vaimulikust laulust ja osalenud «Vaimulike laulude ja koraalide» toimetamisel. Ta oli innukas ka sisemisjonitöös.
Hannikainen oli see, kes soomendas H. Råberghi laulutekste, sh «Pyhäaamun rauha» (Püha vaikne rahu), viimasele luues ka muusika, mis sai Soomes ülituntuks.
Tõlkimisest
Tegemist on klassikalise luuleteosega 19. sajandi Soomes, kus lihtsad meeleolupildid ja rahvale lähedane sõnakasutus ilmselt ongi selle laulu populaarsuse põhjuseks.
Õpetaja Jaak Salumäe arvates võib eestikeelne tõlge pärit olla vabakoguduslikest ringidest. Kahjuks tõlkija kohta andmed puuduvad. Sama laul esineb veel ühes variandis EEKBL-i lauluraamatus «Vaimulikud laulud» (nr 566), aga andmed tõlkija kohta puuduvad, ka mitte Kirikukooris nr X (1931). Võibolla ei pidanud tõlkija oluliseks oma nime jäädvustada.
Polnud ju ka tegemist kogu laulu tõlkimisega, vaid üksnes valitud salmidega. Tõlkest välja jäänud kolmes salmis ülistatakse Jumala armastust, pattude andestamist ning kõneldakse kannatavast sünnimaast (Soome oli sel ajal Tsaari-Venemaa võimu all nagu Eestigi).
Teame, et Eestis oli «Püha vaikne rahu» vähemalt kirikukooride repertuaaris juba enne II maailmasõda. See oli armastatud laul vaimulikel laulupäevadel. Kui minu ema Urve-Heljo Tuulik (Metsala) 10aastase tüdrukuna viibis Järvamaal Laupal laste kopsuhaiguste sanatooriumis 1941. aastal, laulsid seal kaks noort hooldusõde sanatooriumis viibivaile lastele seda laulu kahel häälel õhtulauluks. See tundus toonasele väikesele tüdrukule inglilauluna.
Palve täitumine
P. J. Hannikainen on ise laulu «Püha vaikne rahu» sünnist kirjutanud järgmist: ««Püha vaikne rahu» on komponeeritud eriti kaunil suvisel pühapäeval ja võin kinnitada, et see, millest laul räägib, on lähtunud südamest; soovin, et see ka läheks südameisse.»
Tundub, et nii on ka läinud. Hannikaise südame laul on tänaseks rahu viinud ka väljapoole Soomet.
Kristiina Nagel