LAULU LUGU – Käed palves ühte liidame

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 386 «Jumal, Sind me kiidame» on versioon Uue Lauluraamatu laulust number 658. See laul on Uue Lauluraamatu teises lisas ning jõudnud sinna kogumikkude Vaimulikud Laulud (1923) ja Vaimulikud Laulud II (1934) kaudu.
Uus tekst
Sõnade autorist Martin Lipust (1854–1923) võib lugeda 16. jaanuari Eesti Kirikust seoses lauluga KLPR 231. Martin Lipp on lauluga «Jumal, Sind me kiidame» luuletanud uue teksti, inspiratsiooni allikaks on «Te Deum Laudamus». Meie KLPRis on «Te Deum Laudamus» number 478, selle laulu ladinakeelne algtekst pärineb 4. sajandist.
Legendi järgi laulsid Ambrosius ja Augustinus «Te Deum Laudamust» antifooniliselt Augustinuse ristimisel aastal 387. Sellest ka laulu nimi «Ambrosiuse hümn».
Erinevaid versioone
Saksakeelses lauluraamatus Evangelisches Gesangbuch Ausgabe für die Evangelisch-Lutherischen Kirchen in Niedersachsen und für die Bremische Evangelische Kirche on laul «Grosser Gott, wir loben dich» number 331 11salmiline ja teksti autor, saanud samuti inspiratsiooni «Te Deum Laudamusest», on Ignaz Franz. Viimane on sündinud 1719. aastal ja surnud 1790. aastal.
Saksakeelsetes, aga ka ingliskeelsetes lauluraamatutes on laulu sõnadele erinevaid versioone. Kui võrrelda Lutheran Book of Worship (1978) number 535 ja Common Praise (1998) number 334 on märgata, et 4. salmi sõnastus on erinev.
Prantsuse keeles on selle laulu pealkiri «Grand Dieu, nous te bénissons» (Common Parise number 333). Kui vaadata Evangelisches Kirchengesangbuch Ausgabe für die Landeskirchen Rheinland, Westfalen und Lippe laulu number 489, võib leida laulule «Jumal, Sind me kiidame» sõnu saksa, inglise ja prantsuse keeles. Märgata on erinevused, kui võrrelda sõnu eelnimetatud lauluraamatutes esinevatega.
Helilooja teadmata
Viisi «Jumal, Sind me kiidame» helilooja on anonüümne, viis ilmus Katholisches Gesangbuch‘is Viinis aastal 1774. Seda lauluraamatut trükiti Austria keisrinna Maria Theresa (1717–1780) palvel. Viisi «Jumal, Sind me kiidame» on ka leida kogumikkudes Lüneburg 1668 ja Leipzig 1819. Sellel viisil on erinevaid versioone ja seadeid. Näitena võime Koraaliviiside Kogus (1948 ja 1952) numbrite 122a, 122b ja 122c alt leida kolm käsitlust.
Gustav Piir