Laul teeb rinna rõõmsaks

Kärla koguduse naiskoor on üks 17 kirikukoorist, kes valmistub laulupeoks ja teeb proove hoolsamini kui kunagi varem.
Laulupeo laulude õppimine muudkui käib. Kerge see pole, sest repertuaar on raske. Ju siis peavadki raskel ajal ka keerulisemad laulud olema: praegune elu ilusti laulu sees. Üheskoos hingavad tuhanded. Saadakse kokku nendega, kes laulsid ja tantsisid enne meid.

Kümne aasta pikkune kogemus
XXV laulupeo laulik on mahukas ja kena on lugeda sealt laulude saamislugusid. Avalauluna kõlab peol 1904. aastal 24aastase Mihkel Lüdigi poolt kirjutatud «Koit», nagu see ikka laulupidudel olnud on.
Viljandimaa mehe Jaan Lõo (1872–1939) ainsast luulekogust on võetud Urmas Sisaski oratooriumi tekst. Sõnade tähendus peaks mägesid liigutama!
Veljo Tormise «Laulu algus» oli esmakordselt repertuaaris 1969. aastal, kui möödus sada aastat esimesest laulupeost. Toona oli laulu esitamine ühe Hando Runneli tekstis sisalduva sõna pärast küsimärgi all. Olukorra päästis Arnold Green, üldlaulupeo peakomisjoni esimees. Ta tegi ettepaneku vahetada lauluteksti kriitikatule alla sattunud sõna ‘olla’ sõnaga ‘tulla’ ja luba laulu ettekandeks oli olemas. Praegu on Hando Runneli tekst «tahan olla, tahan laulda, tahan laulda oma laulu» paigas.
Meie kooris on 16 lauljat, täpselt nii palju, et annab koori mõõdu välja. Dirigendiks on naerusuine ja optimismi täis Ülle Vallaste; lauljaid erinevas vanuseastmes ja eri ametite pidajaid: õpetajad, lasteaednikud, müüjad, kokad, teenistujad, pensionärid. Oleme lauluga Jumalat kiitnud üle kümne aasta. Repertuaari on küllaga. Uutel lauljatel on päris keeruline, sest varem õpitud laulud tulevad aeg-ajalt ettekandele ja kohe kaasa laulda pole niisama lihtne. Alles liitus meiega Kaie Kirst, kes on musikaal­susega õnnistatud ja naudib ka ise meie seltskonda.
Proovi teeme kord nädalas, praegu sagedaminigi. Nädal lendab kiiresti ja jälle on vaja proovi minna. Minemine polegi meelakkumine, sest küll tuleb mingi kodutöö katkestada või jäävad naabriga jutud pooleli. Kui käidud, siis on väga hea tunne. Sisemus muusikat täis ja tervisehädad ununenud. 

Muusikat on hinnatud
Koguduse koorina on meil kindlad kohustused täita. Püüame lauluga osaleda jumalateenistustel, enamasti oleme kohal kirikupühadel. Nii laulsime Suurel Reedel ja ülestõusmispühadeks õppisime ka paar uut laulu. Meile meeldib esineda oma kirikus ja tore on laulda ka mujal Eestimaa pühakodades. Kutsutakse valla sündmustele, külasse, käime alati praostkonna laulupidudel.
Need päevad õnnestuvad, teevad südamed soojaks ja inimesi paremaks. Rinnas miski õilmitseb, kui saad tagasisidet kordaläinud esinemistest. Saksa külalised Angelni praostkonnast kiitsid meie pehmeid lauluhääli ja ilusa viisiga laule.
Siinkandis on aga muusika kogu aeg hinnatud olnud. Minu vanaisa Aleksander Aksalu käis 1947. aasta laulupeol 30-liikmelise segakooriga. Ka tema isa Laes oli tubli laulu- ja orelimees ning 1901. aastal olnud Kihelkonnal vägev laulupidu. Meil on oma muusikakool, tegutseb segakoor, mängivad külapillimehed. Olen ise juba 32 aastat Kärla kapelli liige.
2. mail oli kooril ettelaulmine Kuressaares. Eelmisel päeval andsime lauludele veel viimast lihvi. Ettelaulmiseks tõmbasime loosiga U. Sisaski «Oodi armastusele» ja P. Ruubeli, F. A. Saebelmanni «Kaunimad laulud»; neist viimane on teisiti seatud, kui olime varem õppinud, ja oli meie jaoks nagu päris uus.
Ametlik otsus laulupeole pääsemise kohta tehakse mai lõpus. Loodame Jumala abile, et žürii saaks rahuliku südamega teha õige ning meile meeldiva otsuse.

Aime Haamer,
naiskoori laulja