Laul on sild

Laulupeolisi muudkui tuli ja tuli! Tartu linna tänavail tervitasid linnaelanikud Toomemäelt rongkäiguga lauluväljakule minejaid.

Vaimulikul laulupeol Tartus 11. juunil osalenud kolm tuhat lauljat lehvitasid ja hüüdsid jaa, kui peapiiskop Andres Põder laulupeo lõppedes küsis, kas järgmise peo ikka korraldame. Paariaastase töö tulemus oli hea – lauljaid oli palju, kõla suurepärane ja meeleolu tipus.

Üks kuulaja mainis: «Kui inimesed teavad, millest nad laulavad, siis on see kaugele aru saada.» Vaimulik laulupidu ei ole lihtsalt mitmehäälne koosmusitseerimine, vaid püüe üheskoos jõuda lauluga kaugemale silmapiirist. Peo õnnestumine sealjuures tuli ühelt poolt oodatuna, teisalt pakkus rohkesti positiivseid üllatusi.

Kohalviibinud president Arnold Rüütel ütles oma alguskõnes, et paljuski tänu ärksatele kirikutegelastele oleme kujunenud eesti rahvaks. Presidendipaar oli kirikupeol populaarne, eriti armastasid neid lapsed, kes end riigi esimese paariga koos pildistada said ja ka see fakt mängis rolli selles, et nimetada möödunud suursündmust tõeliseks rahvapeoks.

Hea eeskuju

Pidu peoks. Kui riigi ja kiriku juhid kenasti koos südantvõitvaid laule kuulasid, tekkis tahes tahtmata mõte: kas kirik liigub koos meie rahvaga ühte sammu? Kirikupäev ja vaimulik laulupidu on kahtlemata üheks sillaks, mille kaudu üksteisele lähenetakse, aga kuidas teha nii, et kristlase argipäev võiks olla pühitsetum ning seda sadade tuhandete seltsis? Ilmselt kulub selle ideaali lähedale jõudmiseks veel mitu kirikupäeva ja laulupidu.

Kunagise usuriigi Iisraeli kuningalt Taavetilt on meie aegadeni pärandunud palve: laulge Issandale uus laul! Seda tõika mainis oma laulupeo kõnes Tartu linnapea Laine Jänes, kes mitte ainult ei esinenud tugevate oraatorivõimetega, vaid töötas reaalselt koos linnavalitsusega kirikupäeva ja laulupeo kordamineku heaks kaasa. Tartu linn näitas head eeskuju.

Kust tuleb laul

Suurejoonelise peo kunstiline juht oli Heli Jürgenson, kes tegi kahtlematult kõige suurema töö alates repertuaari valikust ja lõpetades detailidega laululaval. Laulupeo ülevusele aitasid kaasa laulude vahele Liina Olmaru ja Indrek Sammuli poolt loetud tekstid, mille autoriks oli Anna Humal.

Erakordse kergusega kirjeldasid tema sõnad laulu olemust ja meie rahvale nii omast laulupeotraditsiooni. «Laulu tuleb hoida õrnalt, sest seal on peidus rõõm ja elu saladus,» mõtiskles ta. Pisut vähem kui kolmele tuhandele kuulajale läks kogetu hinge, sest viimase laulu – Tõnis Mägi «Palve» ajaks tõusti püsti ja lauldi autoriga kaasa.

Traditsioonilist laulupeokogemust võimendas peo lõpuks sadama hakanud vihm, kuid milline tarkuse allikale mineku pidu see olnuks ilma veeta?

EELK kirikupäevast ja vaimulikust laulupeost loe tänase lehe 2., 6. ja 7. leheküljelt. 

Kristel Neitsov