Lastetöö koostööpartneril on juubel

Eeloleval laupäeval, 23. augustil tähistab Soomes Järvenpääl oma 120. sünnipäeva Soome koguduste lastetöökeskus.

Ühingu tänavuse aastakoosoleku  sisuks on juubelipidustused, kus kantakse ette just juubeli puhuks kirjutatud laulumäng «Laulab koos inglitega», mis tutvustab pühapäevakoolitöö ajalugu algusajast kuni tänaseni. Juubeliaastale pühendatud sündmusi on Soome koguduste lastetöös olnud ja tulemas aasta läbi.
* * *
Ühingu peasekretär Kalevi Virtanen on öelnud Soome kiriku infokeskusele, et pidustustel on kesksel kohal koguduste laste- ja peretöö. «Kirik teeb lastetööd selleks, et võimalikult paljud inimesed leiaksid oma küsimustele vastuseid kristliku kultuuri raamest,» on Virtanen öelnud.
Varem, kuni 1991. aastani  Soome Pühapäevakooliühenduse (Suomen Pyhäkouluyhdistys) nimetust kandnud organisatsioon on aastate jooksul oma tegevust laiendanud  pühapäevakoolide tegevuse korraldamiselt koguduste lastehoiu, koolilaste  hommiku- ja õhturühmade tegevuse suunamisele, tegelnud peretööga, jumalateenistusliku elu ja muusikaga. Organisatsiooni kuulub ligikaudu 400 kogudust ja kolm organisatsiooni, igal aastal saab ühingu tegevusest osa umbes 150 000 last ja nende perekonda. Lisaks tegeleb lastetöökeskus ka koguduste lastetöötegijate koolitamise ja täiendusõppega.
21. sajandil on uued väljakutsed ka lastetöös. Nüüdisaegne lastetöökeskus edendab oma tegevusega piiblilugude tundmist ja jutustamist ning vaimulike laulude tundmist ja kooslaulmist. Üldisemas mõttes rõhutatakse nn mängiva kiriku esiletoomist, millega püütakse täiskasvanutele tuua lähemale laste maailma ja kaitsta laste õigusi nii kirikus kui ka ühiskonnas. Näitena toob Kalevi Virtanen avarama lapsekeskse mõtteviisi: kirikus peaks olema lapsel ruumi mängida ja olla, laps peab tohtima naerda ja kasutada oma fantaasiat. Lapsi peab kuulama õigesti ja  oma otsuseid tuleks kaaluda ka lapse seisukohast.
Suurprojekt sõsarrahva jaoks
Eesti kiriku koostöö Soome lastetöökeskusega on olnud väga pikaajaline ja tihe. Soome poolele oli see 1990. aastatel ühingu suurimaks projektiks. Laste- ja noorsootöö ühenduse lastetöö juhi Lia Kaljuste sõnul algas koostöö juba 1980. aastate lõpul, kui sealsed töötegijad Pertti Luumi, Kaisa Lindgren, Kaija Eerola ja veel mitmed teisedki tulid Tallinna Püha Vaimu kirikusse õppepäevi korraldama. «Kuulajaid oli tookord väga palju, sest kõik oli meie jaoks uus ja huvitav, olid seninägematud materjalid ning võimalused,» märgib Kaljuste. Õppepäevi korraldati ligikaudu kümne aasta vältel, korraldatakse nüüdki, ehkki mitte enam nii regulaarselt kui algusaegadel.
1991. aasta kevadel ja sügisel sai esimene meie lastetöötegijate grupp võimaluse minna Soome Järvenpääle  õppima. «Sellele võimalusele aitasid muidugi kaasa ka mitmed teised Soome kiriku instantsid ja sõpruskogudused. Hiljem lisandusid 2–3päevased kursused ka mujal Eestis,» meenutab Kaljuste. Koolitusi ja  kogemuste jagamist peavadki eestlased partnerite suurimaks teeneks: «Nende kaudu saime kutsuda ka teiste keskuste lektoreid koolitustele, näiteks Soome Kiriku Peretöökeskusest, Järvenpää Lastetöö Instituudist. Mul ei ole võimalik öelda täpset kordade arvu, aga neid on olnud ikka väga palju,» tõdeb Kaljuste.
Partnerid tänaseni
Materiaalne abigi pole teisejärguline: lisaks igasugustele praktilistele õppematerjalidele on eesti keeles ilmunud mitu soomlaste kirjastatud raamatut ja artikleid meie ajakirjas Kristlik Kasvatus. «Kogu oma olemasolu ajal kasutasime Laste Sõbra ajakirjas ideid, jutukesi ja mõistatusi nende lasteajakirjast. On rõõm tõdeda, et vahel oli ka vastupidi. Oleme saanud neilt väga palju metoodilist kirjandust,» kiidab Kaljuste. «Viimasel kolmel aastal oleme andnud välja kolm SLK kaudu saadud tõlkeraamatut. See koostöö on olnud suurepärane ja meile hindamatu.»
Lisaks eelnimetatule on Soome kolleegid toetanud rahaliselt meie kiriku lastetööprojekte, eestlastest töötegijatele on siiani avatud kõik põhjanaabrite korraldatud koolitused. Lia Kaljuste peab neid tulusaiks: «Kevadistelt seminaridelt olen alati toonud kaasa hulga häid ideid, mida oleme saanud kasutada meie seminaridel.»
Koolituskoostöö viimane elav näide oli LNÜ äsjaselt suveseminarilt Olustveres, kus esines lastetöökeskuse külalislektor Anita Ahtiainen.
«Nende paarikümne aasta jooksul on siin läbi viidud kindlasti oma poolsada või rohkemgi õppepäeva,  kursust jne, kus on käinud esinemas kümned lektorid Soome lastetöökeskuse kaudu. Väga meeldiv on tõdeda, et kuigi need, kes Soomes  ligi 20 aastat tagasi alustasid, on küll vanaduspuhkusele jäänud, jätkub koostöö endiselt,» märgib Lia Kaljuste.
Eestlased said väljendada oma tänu mullu EELK 90. aastapäeva raames antud tänukirjadega.

Lea Jürgenstein