Lapsed vajavad eeskuju

Möödunud suvel toimunud lastetöötegijate suvepäevadel rääkisime sellest, miks me kirikus teeme lastetööd ja mis on meie eesmärgid. Leidsime, et ristiusk on juba oma olemuselt jagatav usk. Usku pole antud meile selleks, et me seda ainult endale hoiaksime, vaid selleks, et me seda teistega jagaksime. Jeesus armastab lapsi, ja igal lapsel on õigus seda teada saada.
Lastetöös saame anda lastele teadmisi Jumalast ja ka ise õppida pidevalt, õpetada lapsi palvetama, toetuma Jumalale ja aidata esitada küsimusi, mis igal inimesel elu jooksul korduvalt ette tulevad: kes mind armastab, mis minust saab, millele või kellele saan oma elus loota?
Eesmärkideks koguduse lastetöös seadsime kolm valdkonda: et lastel tekiks suhe Jumalaga, et nad saaksid kogeda osadust ning et nad õpiksid tundma Piiblit ja oma kogudust. Samade teemade juurde tulime jaanuari lõpus Tartus peetud stardipäeval, kus arutasime, kuidas toetada lapse usulist arengut.
Lapse jaoks nähtamatu ja üleloomulik on täiesti loomulik. Igal lapsel on mingisugune arusaamine Jumalast, mingisugune jumalapilt. Milline see pilt on, sõltub palju lapse suhtest vanematega.
Teadmine, et Jumalaga on võimalik suhelda ja et usk ei ole ainult Jumala olemasolu tõekspidamine, vaid suhe temaga, ei tule siiski iseenesest. Selleks on vaja eeskuju ja kedagi, kes aitaks kaasa ja näitaks, kuidas suhet Jumalaga on võimalik hoida. Enamikul lastel ei ole sellist eeskuju oma peres. Koguduse perekonnas neid siiski leidub, sellepärast on oluline võtta lapsed koguduse perekonna osaks.
Meil on EELK 167 koguduses 256 inimest, kes aruannete järgi juhendavad lastetööd. Lastetöös osaleb üle 2650 lapse. Lastetöötegijatega kohtudes jääb alati peamiseks tundeks rõõm: rõõm lastest ja rõõm evangeeliumist. Väljakutseid on muidugi ka. Hästi paljud teevad lastetööd üksi ja see on tihti kurnav.
Väikestes maakohtades on lapsi lihtsam kokku saada, sest võimalusi tegevuseks pole nii palju kui linnas ja tuttava inimese juurde on lihtsam tulla. Tihti osutub seal aga väljakutseks transport: vahemaad on pikad ja kui lastevanematel puudub motivatsioon või võimalus lapsi pühapäevakooli tuua, ei saagi laps kohal käia.
Linnas on transpordiga ka omad väljakutsed, aga samas on seal rohkem võimalusi. Ka võimalusi harrastustega tegelemiseks on linnas palju ning kogudus jääb tihti anonüümseks kutsujaks – lasteni on raskem jõuda. Põhimure paljudes kogudustes on töötegijate vähesus. Aega napib ning paljud tunnevad, et oskused ja teadmised pole piisavad selleks, et teisi õpetada.
Koguduse lastetöö – samamoodi kui kõik muu koguduse tegevus – kasvab osadusest kolmainu Jumalaga. Kui tahame lastetööd toetada ja tugevdada, peame kõigepealt toetama koguduseliikmete vaimulikku kasvu. Siis on meil töötegijaid lihtsam leida. Ja teine, veelgi tähtsam asi: kogudused, palun võtke oma lastetöö jumalateenistuse eestpalvesse. Vaatamata sellele, kas teil praegu seda on või mitte. Palvetage selle eest igas piibliringis, igas palvegrupis. See kannab kindlasti vilja.
Titta Hämäläinen