Lapsed hoitud, tugi pakutud!
/ Autor: Keili Kollamaa-Rander / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 18. jaanuar 2017 Nr 3 /
2016. aasta jaanuarikuust viib Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Harjumaa piirkonnas läbi projekti, mille raames pakutakse tugiteenuseid raske ja sügava puudega lastele.
Lastevanemad, kellel on raske või sügava puudega lapsed vanuses 0–17 (k.a) eluaastat, saavad taotleda sotsiaalkindlustusameti kaudu rahastust teenuse katmiseks ühes kalendriaastas 4918 eurot lapse kohta. Lapsevanema jaoks on teenus tasuta. See on võimalik tänu Euroopa Sotsiaalfondi 2014–2020 meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ raames elluviidavale projektile „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“. Tugiteenusteks on tugiisikuteenus, lapsehoiuteenus ja transporditeenus.
Tugiisikuteenuse eesmärk on puudega lapse abistamine ja juhendamine õpi- ning arendusprotsessis, millega laps erivajadusest tulenevalt ise toime ei tule. Oluline on lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine. Vajaduse korral on tugiisik lapsele täiskasvanud saatjaks, abistab ja motiveerib õppimisel, aitab suhtlemisel pereliikmetega või väljaspool kodu. Tugiisik õpetab last enda eest hoolitsema, vajadusel abistab riietumisel, söömisel, hügieenitoimingute tegemisel ning mängu- ja õppepaiga korrastamisel.
Tugiisik abistab vajadusel last liikumisel, üritustel osalemisel jms. Vanematele lastele võib tugiisik abiks olla asjaajamisel, ta võib olla neile emotsionaalse toe pakkuja, kogemuste või teabe vahendaja, igapäevatööde õpetaja jne. Tugiisikuteenust on võimalik lapsel saada päevasel ajal kas kodus, hoius või haridusasutuses ning tervise- või rehabilitatsiooniteenusel käimisel, et lapsevanem saaks kas õppida, töötada või osaleda tööturuteenustel.
Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada lapsevanema või eestkostja töötamist ja toimetulekut. See võimaldab lapsevanematele lapse hooldamisest vaba aega, et nad saaksid ajutiselt tegelda muuga. Lapsehoiuteenusega pakutakse ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet. Lapse hooldamine võib tähendada lapse söötmist, pesemist, sondi puhastamist või mähkmete vahetamist. Hooldustoimingud sõltuvad lapse vanusest ja oskustest.
Arendamise all mõeldakse eelkõige lapsega tegelemist: temaga rääkimist, lugemist, mängimist. Kooliealine laps võib teenusel olla juhul, kui ta on vormistatud koduõppele ega viibi samal ajal haridusasutuses. Lapsehoiuteenust osutatakse kas lapse kodus, hoidja kodus või hoiukodus.
Transporditeenuse eesmärk on laste transportimine hoiu- või tugiisikuteenusele. Praegu ei jõua paljud sihtgrupi lapsed teenusele ainuüksi seepärast, et puudub transpordivahend või pole võimalik transpordi eest tasuda. EELK teenuse partneriks Harjumaal ja Tallinnas on Q-takso.
2016. aastal pakuti Harjumaal teenuseid 156 lapsele. Lapsehoiuteenust osutab Harjumaal EELK lastehoid Inglitiib Harkujärvel Harkujärve kirikus. Teine koht, kus hoiuteenust pakutakse, asub looduskaunis kohas Harjumaal Padise vallas Keibul. EELK-l on veel partnereid, kes pakuvad nii hoiu- kui koduhoiuteenust. Oleme huvitatud koostööst kogudustega.
Täpsemat teavet projekti kohta saab helistades telefonil 5672 0008 või kirjutades aadressil keili.kollamaa.rander@gmail.com. Kirjutada võivad nii lastevanemad, kes soovivad teenust, kui ka need, kes on huvitatud partnerlusest. Huvi korral nõustame lastevanemaid, et aidata neid saada teenusele ja leida sobivaid inimesi tugiisikuteks ning ka pakkudes kohti lastehoius.
Keili Kollamaa-Rander,
EELK projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine“ Harjumaa piirkonna lapsehoiuteenuse koordinaator
Lastevanemate tagasiside
1. Meie raske puudega lapsele meeldib väga Inglitiiva lastehoius. Ka meie oleme rahul hoiu korraldusega. Tänu Euroopa Sotsiaalfondi projektile ja lastehoiule Inglitiib oli meil 2016. aastal üle nelja aasta taas võimalik abikaasaga kahekesi puhkusereisil käia. Oleme väga tänulikud sellise võimaluse eest!2. Olen ääretult tänulik selle teenuse eest. Elan lapsega (8 a) kahekesi, lapse isa ega teised sugulased lapsest välja ei tee. Minu ema küll veidi hoolib, aga ta ütleb, et ei suuda ega oska teda hoida, et kui oleks tavaline laps, siis hoiaks. Niisiis olen mina ise lapsega kogu aeg kodus olnud, kõik koolivaheajad ja muud vabad päevad, sest tervise tõttu käis laps 3–4 päeva nädalas lasteaias/koolis.
Olen lapse tõttu loobunud oma karjäärist, ei ole saanud tööl käia ega puhata või sõpradega väljas käia. Minu rahaline olukord oli lihtsalt kohutav. 2016. aastal, kui sain kasutada lapsehoiuteenust, oli nagu tõeline õnnistus! Esiteks sain puhata – peamiselt oli see vaimne puhkus pidevast valvamisest ja valvelolekust.
Teiseks tänu seltskonnas liikumise võimalusele leidsin uue elukaaslase. Kolmandaks leidsin töö, mida kodus lapse kõrvalt saan teha. Minu rahaline olukord on juba oluliselt parem ja paraneb veel. Neljandaks läksin kooli uut ametit õppima. Kõik see ei oleks olnud võimalik, kui ei oleks seda lapsehoiuteenust olnud.