Lahkus Lennart Meri

Eile, emakeelepäeva varahommikul kell  3.40 suri Lennart Meri pärast pikaajalist rasket haigust Tallinnas Magdaleena haiglas.

Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas  diplomaadi ja tõlkija Georg Meri perekonnas. Et perekond elas Eestist eemal, pidi Lennart Meri üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama.

1941 küüditati perekond Siberisse. Meride perekond naasis Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Ajaloolasena töötada tal ei lubatud, seetõttu alustas ta Vanemuise teatris dramaturgina, seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina.

Aastal 1958 tehtud retkest Kesk-Aasiasse Tian Shani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mida saatis lugejamenu. Tuntuimaks raamatuks sai «Hõbevalge». Merit paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu. Reisidest sündinud raamatud ja filmid läbisid raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film «Linnutee tuuled» (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali.

Ehkki raudne eesriie jäi kauaks ta ees suletuks, lõi ta võimaluse avanedes usalduslikke sidemeid poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti.

Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla välisministrina, sellel ametikohal töötas ta 1990. aasta aprillist. Kahe ministriaasta jooksul pidi Lennart Meri looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit rahvusvahelistel konverentsidel.

Pärast pooleaastast teenistust suursaadikuna Soomes 1992. aastal valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. Neli aastat hiljem, 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.

Pärast 2001. aastal presidendiametist lahkumist osales Lennart Meri jätkuvalt Eesti ühiskonnaelus.

Presidendil on kolm last ja neli lapselast.

* * *

Lennart Meri riigitegelasena väärtustas kirikut riigi partnerina ühiskonna moraalsete ja kõlbeliste väärtuste hoidjana. Tema ametisse astumise kui ka presidendi volituste lõppemise puhul peeti Toomkirikus jumalateenistus. Toomkirikut pidas Lennart Meri oma kodukirikuks. Mäletan teda ikka koos perega kirikus jõuluteenistustel istumas pingis, mis 2005. aasta jõulude ajal esmakordselt tühjaks jäi.

Lennart Meri presidendina astus koos Eestit külastanud kõrgete riigitegelastega alati sisse Toomkirikusse. Olgu koos Norra kuninga või Soome, Tšehhi, Ungari, Poola ja USA presidendiga – see nimekiri on pikk. Sellega väljendas president oma suhtumist kirikusse.

2003. aastal pälvis ta Toomkoguduse nõukogu otsusega Maarja medali. Sel puhul kirikus peetud kõnes lausus president, et oma Viimsi kodu rannalt on ta sagedasti õhtutundidel näinud Helsingi Katajanokka tulesid. Lahkunud riigimees nägi tegelikult palju kaugemale ja laiemalt, kui tema kaasaegsed seda mõistsid.

Jüri Ehasalu,
Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse juhatuse aseesimees
SA Ajaleht Eesti Kirik nõukogu esimees

* * *

Minu esimene kokkupuude president Meriga oli 1980ndate keskpaiku. Lennart Meri rändas kaameraga mööda Lönnroti radasid, kes oletatavasti peatus Eesti pastoraatides. Kohe alguses tegi Meri selgeks, kui vähe tal aega on. Ent lõpuks ületas kohtumine kordades kokkulepitud aja piirid. Tookord jäi omapärane tunne: inimene on oma kella peremees ja aja isand – või lihtsalt kuulub talle kogu talle antud aeg. Ning sellest võõristusest ei saanud enamik Lennart Meri kui inimesega või kui presidendiga kokkupuutunud päriselt kunagi üle.

Viimane pikem kohtumine oli Narvas 19. septembril 2000. Aleksandri kirikus oli ta viibinud varemgi: võidupüha jumalateenistusel 1996. a. Seekord aga võttis ta lihtsalt aega. Koguduserahvaga kohtus ta pastoraadis, kirikus jutlesime ajaloost ja Aleksandritest ajaloos.

Seal tegi ta kogudusele ühe kaunima vaimse annetuse: võttis raamatu ja kinnitas kirikule Aleksandri Suurkiriku nimetuse. Muidugi võivad seadusetundjad vaielda, kas tal selleks üldse õigust oli. Ent tagasi võtta ei saa kord tehtut samuti keegi. Nii toimis ta elus korduvalt, tajudes, et iga sõna ja tegu jätab kuhugi jälje.

Lennart Meri jälgi on selle maa pinnal palju, eriti palju on neid Maarjamaal ja temaga kokku puutunud inimestes. Need on olnud vaba inimese jäljed. Loodame ja palume, et need jäljed  eluraamatus võiksid olla puhtad ja säravad igaveseks eluks.

Villu Jürjo,
Narva  Aleksandri koguduse õpetaja

* * *

Täna on leinapäev, riigilipp  heisatakse leinalipuna.

Tänasest kuni 19. märtsini kl 10–17 on avatud kaastunderaamatud president Lennart Merile kõigis maakonnakeskustes üle Eesti.

President Lennart Meri riiklike matuste oikumeeniline teenistus toimub Kaarli kirikus pühapäeval, 26. märtsil, päev varem saavad presidendiga kirikus hüvasti jätta kõik soovijad.