Kümme aastat erilist tööd
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 12. oktoober 2011 Nr 40 /
Narvas tegutsev Semeinoje Radio (pereraadio) on juba kümme aastat kesklainel kuulatav.
Jumala sõna tuleb igale rahvale kuulutada emakeeles. Ja vene rahvale ei ole siin mingit erandit ette nähtud. Kohe, kui Tartus alustas lühilainealal tööd kristlik Pereraadio (1992), kerkis üles ka venekeelsete saadete vajadus.
Esimeste venekeelsete saadete tegijad on suures osas jäänud kirikus tegutsema tänini. Kui vaid meenutada, siis üks esimesi, Andrei Sõtsov, on kaitsejõududes preester-kaplan. Svetlana ja Anton Perevoštšikov, pikaajalised ja innustunud töötegijad Tartu Maarja kogudusest, väsisid ja on läinud teistele teedele. Aga Tartus salvestatakse siiani iga nädal eetrisse minevat «Õigeusu tundi», mida käib juba kümme aastat tegemas preester Rostislav Kazakevitš (Uspenski) Valgast.
Samuti on üle kümne aasta saateid teinud Semeinoje Radio juhataja Arina Danilova (varasema nimega Vessalauskas). Temagi alustas EPA üliõpilasena Tartus vabatahtliku abilisena, hiljem Narva naastes oli esimene stuudio tema kodu pööningul. Siis tehtigi saateid ainult läbi Tartu eetrisseminevale kesklaine kanalile. Küsisin Arinalt, kuidas ta jõuab. Lisaks kunagisele EPA-haridusele asus ta sel aastal uuesti koolipinki, õppima multimeediat Narva kutseõppekeskuses. «Huvitav töö, mulle meeldib see väga. Kui Jumal jõudu annab, siis pole üldse raske.»
26. juunist 2007 on raadiol oma kohalik lühilaineala Narvas – 95,6 MHz. Ja oma ruumid, algul Narva Aleksandri koguduse pööningukorrusel, hiljem sai raadiostuudio oma käsutusse kunagise Narva Mihkli koguduse kösteraadi Vestervalli 20. Üsna algusest on ametis ka Julia Abduvahidova. Praegu on venekeelsel Pereraadiol neli täis- ja kolm osalise ajaga töötajat, lisaks 5–6 pidevat vabatahtlikku abilist. Nende hulgas ka Narva koguduse õpetaja Oleg Sevastjanov.
3. oktoobril oli Semeinoje Radiol esimest korda lahtiste uste päev. Päev läbi olid otse-eetris kõik tuntumad tegijad ja võimalust oma sõnumit öelda pakuti teistelegi külastajatele. Sellega tähistati venekeelse kesklaineala raadiotöö kümnendat aastapäeva. Kesklaine tähendab aga seda, et eetrisseminev saade on kuuldav päevasel ajal 500 ja öisel ajal 2000 kilomeetri kaugusele. Seega jõuab Narvast teele saadetud sõnum nii Moskvasse kui Peterburi.
Eriti aktiivne kuulajaskond on aga Ukrainas, kus öisel ajal pidi kuuldavus ulatuma Musta mereni. Praegu on kasutusel Kavastus Emajõe ääres 125kilovatine saatja. Kui leitakse täiendavaid rahalisi võimalusi (eelkõige elektrikulu eest tasumiseks), saaks kasutada ka 200kilovatist saatjat, mis muudaks signaali kuuldavaks päevaselgi ajal kogu auditooriumi jaoks.
Kavastu masti saamislugu ongi ime. Inimesed Ameerikas hakkasid selle eest palvetama ja raha koguma ning tulid ise kohale ehitama. Tänuga meenutatakse ikka nii James Carsoni abikaasa Laureniga kui kesklaine spetsialisti Tom Kingi. Kui praegu kaetakse eestikeelne töö kohalike annetustega, siis venekeelsele tööle kogutakse põhilised annetused siiani Ameerika kristlastelt.
Ega kõiki saateid ka Narvas tehta. Peale Tallinna ja Tartu tehakse väikestes stuudiotes programme Venemaal ja Ukrainaski, kust neid siis Pereraadiole pakutakse. Samuti teeb Ingeri kirik iga nädal Peterburis ühe lühikese saate. Kui Maarjamaal leiduks keegi, kes oleks valmis vene kuulajaskonna jaoks regulaarselt Eesti kiriku uudiseid tegema, siis oleks ka selline pakkumine väga oodatud.
Jõudu ja õnnistust järgmisteks kümnenditeks soovib
Villu Jürjo