Kummalised, kirgastavad, kiiksuga lood

Tartus Näituse tn 3 Johannes Esto Ühingu kirjastuse ruumides pakuti esmaspäeval sümboolset õunaveini.

Esitleti Rein Õunapuu, roomakatoliku preestri, moraaliteoloogi, ajakirjaniku ja tõlkija raamatut «Lootusõpetuse lood», mille kuldsel kaanepaberilgi on pooliku õuna kujutis. Poole sõid kunagi ära Aadam ja Eeva, nüüd on aeg süüa teine pool, saada targemaks.
«Tahan ma oma raamatuga anda lugejale lootust, et inimlikkusel, suuremeelsusel ja mõistlikkusel on ikka veel mõtet, tegelikult rohkem kui kunagi varem. Kui me julgeme ise käia kõrgemate väärtuste järgi, siis võime loota, et ka teistel on meiega kergem samamoodi käituda,» ütles autor.
Raamatut lugedes on näha, kuivõrd tihe saab teksti kude, kui seda kurnata läbi mitme aastasõela ja peegeldada läbi mitme vaatenurga, kaasa arvatud enesekohane huumor.
Sisuliselt on see autori esikteos, millele võib loota kunagi  järge. Kokkutulnud igatahes ütlesid end seda ootavat. Raamatu lühipeatükid on mõnest kirjakohast alguse saanud mõttearendused, mis  lõpevad seal, kus mõte tõesti otsa saab, tehes enne ootamatuid keerde.
Keerduvad lood on sündinud elust enesest, autor avab lihtsalt nende vaimse, kaugema plaani, tänu millele nad hakkavad paistma sügavamas, intensiivsemas valguses.
«Ta kogub lambad oma paremale käele ja sikud vasakule», algab viiekümne viies lehekülg huvitava võrdlusega, mis teatab, et Piibli lood on nagu hinge triikraud. Pole nii oluline, mis asjaoludel või kas nad on tõestisündinud või mitte. Oluline on Jumala sõna kortse siluv mõju. «Ka Kristus ei ole muinasjutukuningas, vaid meie õpetaja, kes soovib, et me järgiksime Tema põhimõtteid. »
Juune Holvandus