Kujundamisele eelneb põnev vaimutöö
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Elu ja Inimesed, Portreelood / Number: 22. detsember 2021 Nr 50/51 /
Kolmekuningapäeval esitleb kunstnik Riho Luuse Tartus spordi- ja postimuuseumis oma uusimat marki. Sellel on Maarja kirik, mille pühitsemisest möödub 11. jaanuaril 180 aastat.
Kunstniku nimi on tõenäoliselt tuttav igale filateeliahuvilisele, aga tema nime teatakse ehk ka laiemalt, sest tema kujundatud on kümmekond kiriku pildiga postmarki. Ju ka nendel jõuludel läks või läheb nii mõnigi pühadetervitus teele tema kujundatud margiga.
Kunstnik ütleb, et sarjas „Eesti kirikud“ on ilmunud seni 11 postmarki, nii et tosin on täis saamas. Esimeses etapis, aastatel 2005–2013, ilmus üks mark aastas. „Toona konsulteerisin kirikuarhitektuuriajaloolastega, et valida, missugused Eesti kirikud võiksid markidele jõuda. Valiku põhimõtteks oli unikaalsus, arhitektuuri stiilsus, tähtsus Eesti ajaloos jne,“ selgitab kunstnik.
Uuesti hakkas sari ilmuma 2020. aastal. Initsiaatoriks oli ja on Kirikufond, kes margil ilmuva kiriku on valinud restaureeritavate või taastatavate kirikute hulgast. Luuse loodab, et sari jätkub veel pikalt, sest huvitavat materjali on küllaga. Väljaspool nimetatud sarja on kirikutega seoses ilmunud veel kaks marki aastal 2019: Tartu Peetri kiriku kujutisega koguduse 150. aastapäevaks ja toomkirik margiplokil „Toomkool 800“.
Edukas konkurss
Kunstnik meenutab, et Eesti Post korraldas aastatel 1994 ja 1995 margikonkursi, mille võidutöödest said tema esimesed ilmunud postmargid. Sellest ajast alates on tal Eesti Postiga, nüüdse Omnivaga püsinud usalduslik katkematu suhe. Ta ütleb, et igal aastal tellivad nad temalt 2–3 tervikasja, st postmargi, esimese päeva ümbriku ning templi.
Ta ei tea, kes oli idee autor, aga aastal 2004 otsustas postmargi emisjoni komisjon, et alustatakse kirikute sarjaga. Kui talle selle kujundamist pakuti, oli ta kohe nõus. „Kujundamisele eelneb põnev vaimutöö – uurin kirikute ajalugu, tutvun nendes peituvate kunsti- ja kultuuriväärtustega, otsin motiive margi, ümbriku ja templi jaoks. Käin kohal, vestlen õpetajatega, pildistan,“ räägib ta töö algstaadiumist. Pakkumisest ilmumiseni võib kuluda paarist kuust aastani.
Kuidas aga margid reaalselt valmivad? Kunstnik kirjeldab protsessi: „Olen valinud kirikute kujutamiseks üsna aeganõudva graafilise käsitsijoonistuse stiili. Tähtis on detailide täpne kujutamine, kuid tuleb ka silmas pidada ning ohjeldada graafika optimaalset tihedust. Postmark on vähim trükis, seda vaadatakse luubiga, kuid kirikud joonistan alguses ikkagi A4-suurusele paberile, pärast vähendan ja töötlen arvutis.“
Koiduvärvides taevas
Riho Luuse meenutab, et käis emaga kirikus väikese lapsena. See oli sünnilinna Pärnu Katariina kirik ja talle, kolme-nelja-aastasele lapsele, jätsid kustumatu mulje Eesti kontekstis tavatult rikkalik ikonostaas, küünlasära ja viirukilõhn. „Kummaline tunne oli seda meenutada, kui 42 aastat hiljem samast kirikust margi pidin kujundama,“ sõnab ta.
Ristitud ja leeris käinud on Riho Luuse Tallinna Püha Vaimu kirikus. Ta ütleb, et otsib kirikust pühalikku hingust ja rahu. Ka oma reisidel on ta käinud erinevate religioonide pühakodades ja seda tunnetanud. Ta ütleb: „Kirik on ka ajaloo, kultuuri- ja kunstiväärtuste varasalv.“
Peatselt esitleb ta postmarki Tartu Maarja kirikuga. Uudistan ka selle, alles esitlusele tuleva margiga seonduvaid mõtteid. Kunstnik vastab: „Tartu Maarja koguduse ja kiriku loomise ideest õhkub eestluse rahvusliku ärkamisaja vaimsust. Seepärast on ka taevas postmargil kujutatud koiduvärvides. Kuna sõjapäevil hävitatud kirikuhoonet alles ennistatakse, siis tuli margi kujundamisel lähtuda vähestest sõjaeelsetest fotodest. On olemas vaid üks post-
kaart, mida laiemalt kasutatakse. Üks oluline, kuid eksitav detail sellel on torni tippu retušeeritud rist. Seal oli siiski kukk ja margile sai ta ka pandud.“
Missugune kirik võiks järgmisena postmargile jõuda, kunstnik veel ei tea.
Rita Puidet