Kuidas Haljala kirik tasapisi sisemiselt korrastub

Hea kaasteeline! Käesoleva aasta suvel täitus mul kümme aastat Haljala koguduse teenimist.

Selle koguduse teenimine annab igale vaimulikule kaasa õnnistuse – keskajast pärit kiriku, mida kunstiteadlane Villem Raam on pidanud üheks kuuest üleliidulise tähtsusega sakraalehitisest Eestis. Selline kingitus paneb ihkama osata seda keelt, mida kiriku müürid meile kõneleksid, kui me nende keelt mõistaksime.
Ehk oli omamoodi «õnn», et kirik kümme aastat tagasi ehituslikult armetus olukorras oli: see võimaldab meil näha ja uurida Haljala kirikuehituse peidus poolt.

Tulekahju pühakojas
Kaheksateist aastat tagasi oli Haljala kirikus minule teadaolevalt lohakusest põhjustatud tulekahju, mille tagajärjed toona likvideerimata jäidki. Vooluvõrku ühendatud ja järelevalveta jäetud magnetofonist tekkis lühis, millest pääses lahti tuli. Hävisid elektriorel, osa rõdust, kahjustada sai kirikupingistik, tahmus kogu kiriku kunstiväärtuslik sisustus.
Muinsuskaitseameti andmetel eraldati 1998. aastal EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudusele hävinud rõdu taastamiseks 20 000 krooni.
Mida selle raha eest tehti, jääb ilmselt üheks Haljala müsteeriumiks. Väga suure tõenäosusega oleksid nii kogudus ise kui ka õnnetuse põhjustajad pidanud oma panuse lisafinantseeringutena andma rõdu taastamiseks.

Töid on tehtud
Jumala abiga ja heade sõprade toetusel alustas restauraator Margus Liiv selle aasta oktoobris Haljala kiriku rõdu restaureerimist. Eskiisjoonise tegi arhitekt Katrin Etverk. Töö sai valmis juba novembris ja läks maksma 7000 eurot. Sellele lisanduvad otsese restaureerimisega kaasnevad kulud.
Tegin ka ajalehe Eesti Kirik vahendusel abipalve toetada kogudust nimetatud tööde tegemisel. Praeguseks on jäänud tasuda veel 1000 eurot (laenuna). Kui Eesti Kiriku lugejal on hea meel annetada Haljala kiriku rõdu tarbeks, palun seda teha a/a EE02 2200 2210 2866 4582 EELK Haljala Püha Mauritiuse kogudus.
Ajalehe Eesti Kirik lugeja on ikka kaasa elanud Haljalas toimuvale.
Seepärast loetlen teid tänades viimase kümne aasta jooksul Haljalas tehtud restaureerimistööd: projekteerimised, katuse restaureerimine, torni avariiparandused, niiskuskahjustuste (majavamm, hallitus, seened, vetikas) tõrje, keskaegse altari restaureerimine, ajaloolise kooriruumi olukorra taastamine (hilisemate puitpaneelide ja puitpõranda eemaldamine), altarimaalide restaureerimine, kantsli restaureerimine, elektrisüsteemi uuendamine, lühtrite restaureerimine, valvesignalisatsiooni paigaldus, rõdu restaureerimine, seinamaalingute uuringud. Lisan siia ka koorioreli soetamise vana restaureerimist vajava oreli asemele.

Toetajate toel
Olen alati rõõmus, kui saan Haljala kirikut selle ilus ja võlus näidata kaasteelistele.
Teretulnud on koguduste ekskursioonid. Haljala praeguseks ehk harjumatu olukord on küll külastajad vahel ohkima pannud, aga meie oleme tänulikud Issanda armule, et meie kogudus siiski püsida on jõudnud.
Märgin siin siiski ära Norras asuva Hegra sõpruskoguduse, kes ainsana Haljala kunagistest sõpruskogudustest meie vastu huvi ja sõprust tunneb.
Oleme eriliselt tänulikud  Eesti riigile ja Balti Rüütelkondade Ühendusele ning üksikannetajatele üle Eesti. Teie nimed on talletatud ja talletatakse koguduse ürikutes.
Kunagi oli ühe Harjumaa koguduse ekskursiooniga kaasas noor naine, kes avaldas valjuhäälset imestust selle üle, et Haljala kiriku siseseinad ikka veel lupjamata on.
Paraku pean tänagi kahjatsema, et seinte valgendamist ei saa veel niipea ette võtta. Enne tuleb ära teha (umbes nii nagu köögi värvimisegagi) lupjamiseelsed tööd.
Kui Jumal lubab ja meie elame, hoian teid asjadega kursis ja loetlen järgmisel korral ka annetajate nimed.
Teile tänulik
Margit Nirgi,
koguduse õpetaja