Kui kirikuaiast saab linnasüda
/ Autor: Liina Raudvassar / Rubriik: Elu ja Inimesed, Uudised / Number: 22. juuni 2022 Nr 26 /
Võru kirikuaed on osa linna esindusväljakust, kus lisaks Võru linna ajalugu tutvustavale püsinäitusele on hetkel vaadata ajaloolase Jaak Juske koostatud fotonäitus „Laulupeo teekond läbi aegade“. Liina Raudvassar.
Võru linna kirikud, nii luterlik Katariina kui õigeusu Ekateriina, asuvad linna keskväljaku ääres. Nõukogude perioodil linna pargiks muudetud ala ennistati esindusväljakuks Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Võru näide on tunnistuseks sellest, et kirikuaedade olulisust inimeste jaoks peegeldavad hästi konfliktid, mis kaasnevad kirikuaedades tehtavate hooldustöödega. Kui olukordi, kus kohalikud on vastu kirikuaiast põlispuude langetamisele, on teada alates 1990ndatest mitmeid, siis Võru lugu sisaldab lisaks loodushoiule rohkem ideoloogilist küsimust.
Võru on ainus linn Eestis, mis sündis paberil. Asutamise hetkest alates 1784. aastal oli paigas seegi, et linna esindushooned, kirikud teiste hulgas, hakkavad paiknema keskväljaku ümber. Kirikute vahelisel väljakul toimusid paraadid ja erinevad rahvakogunemised. Näiteks on teada, et 1969. aasta juuniõhtul andis seal kontserdi Tsooru puhkpilliorkester, mis kolme plaanivankriga oli teel esimesele Eesti üldlaulupeole Tartus, ning kuulajate hulgas oli ka hallipäine linnaarstist lauluisa Kreutzwald.
Et kirikud olid linnasüdames hästi nähtavad, oli pinnuks nõukogude okupatsioonivõimudele. 1947. aastal kavandati senise turuplatsi asemele haljasala ja kõrgpuudega linnapark ning seni munakivisillutisega kaetud ala nimetati Komsomoli väljakuks. Paarikümne aastaga kasvasid pärnad sihvakateks puudeks ning on mõistetav, et mõnegi linlase meelest oli nende langetamine linnaväljaku ennistamise eesmärgil vastuvõetamatu. Siiski jäi peale nende võrukeste mõte, kes pidasid õigeks kirikuid varjava pargi likvideerimist. Ajalooline keskväljak, mis on osa kirikuaiast, avati Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks 2019. aastal.
Liina Raudvassar
