Kui kirik on kõigi asi

Päev enne sinodiliste saabumist Aegviitu oli koguduse kirikuteenijal Laine Kullal närveerimist kõvasti.
Et tegu on kohalike jaoks suursündmusega, tuli kõige eest hoolt kanda, sest «peapiiskop ise tuleb kohale». Pärast jumalateenistust Aegviidu kogudusemajas peetud Järva praostkonna sinod kulges muhedalt ja sõbralikult. Enne veel kui 12 koguduse esindajad üles astuda said, võttis sõna praost Teet Hanschmidt.

Kuidas aru anda
Praost oli ametis oldud 17 aasta jooksul esimest aastat olukorras, kus koguduste aruanded jõudsid temani mitte otse kogudusest, vaid ringiga läbi konsistooriumi, ja seetõttu jäi  traditsiooniline aruanne esitamata. Õieti tegi taoline uus kord EELKs praosti murelikuks: kuidas edaspidi arhiveerida koguduste aruandeid.
Sinodi lõpuks tegi praost ettepaneku, et ajaloo jaoks ja elektrooniliste häirete mõju vältimiseks võiksid kogudused koosolekute protokollid ja aruanded säilitada kohapeal paberil ja plaadil ning saata paberil praostkonda (elektrooniliselt konsistooriumi).
Segadust ja arusaamatust on ka sel aastal esmakordselt äriregistrile elektrooniliselt esitatavate majandusaruannetega, mille täitmise kohta kellelgi täit selgust polnud. Praost ütles, et nii ei saa elada, kui kogu elu arvutisse kolida, sest «kõik ei ole arvutiga sõbrad». «Mida nõukogude võim ei suutnud teha kirikuga 50 aastaga, teeb Eesti riik, surudes kiriku Prokrustese sängi,» väljendas praost pahameelt. «Ministeeriumid on täis «lapsi», kes elust ei tea midagi, aga seadusi tegema on osavad.»
Mõned tähelepanekud arvutabelit lugedes. Kuigi hääleõiguslike liikmete arv praostkonnas jääb alla tuhande, kasvas hüppeliselt liikmete arvnäitaja Paides ja Aegviidus. Enam armulaualisi käis Tapal ja Järva-Jaanis, kodukülastusi oli rohkem Järva-Jaanis ja Türil; laulatati vaid 11 abielu.

Tähelepanekuid kogudustest
Vello Kuusk Aegviidust kutsus oma sõnavõtuga esile naerupahvaku, kui ta rääkis eelmisel päeval alevis levinud kuuldusest kogudusemaja üleandmisest juutidele, sest kaks sõna sinod ja sünagoog tundusid kõlalt sarnased.
Anna kogudust esindanud Ego Hallika ütles, et kirik ja küla saavad hästi läbi. Aga õpetaja Jaanus Klaas jätab töö tõttu Viru vanglas koguduse ja see teeb murelikuks.
Traditsiooniliselt kindlat elu elavad kogudused, kus oma kauaaegne õpetaja, nagu Türi (Teet Hanschmidt), Ambla (Tõnu Linnasmäe), Koeru (Allan Praats). Türil tähistatakse kiriku 690. aastapäeva augusti eelviimasel nädalavahetusel Andres Tshumakovi koostatud raamatu ilmumisega.
Järva-Jaani esindaja Kuno Agan ei olnud kitsi kiitmast õpetaja Katrin-Helena Melderit ja tema raugematut teotahet. Järva-Madisel suuri ettevõtmisi ei ole, aga koostöö vallaga on hea ja põhitähelepanu on suunatud kihelkonna inimeste kristlike traditsioonide elushoidmisele. Mureks oli koguduse e-aruande esitamine äriregistrile. Kaks 75aastast inimest teevad vabatahtlikult raamatupidamist ja nendele on esitamine üle jõu käiv.

Korras katus ja kullatud kukk
Sügisest jääb pensionile Järva-Peetri õpetaja Lea Heinaste, aga uus lootus koguduse teenimisel terendub end diakonikoolitusel täiendava jutlustaja Jaanus Tammiste näol. «Elame imetabast elu,» oli õpetaja Heinaste rahul oma väikese koguduse ja inimestega, kes suudavad koguduse eest hoolt kanda, arengukava koostada, Annaga ühist laulukoori pidada ja tunnetavad seda, et kirik on kõigi asi.
Kui mõni kogudus on mures, et riik ei toeta piisavalt pühakoja kordategemiseks vajaliku rahaga, siis väike Käru kogudus võib rahul olla. Kirik on väliselt korras, aga napib inimesi, kellega seda täita. Hästi on läinud ka Paides, kus kirikutornis uhke kullatud kukk. «Viimase viie aastaga on elu aina paremaks läinud,» ütles Olaf Lääne. Pidades silmas ka seda, et kohapeal on tubli õpetaja Algur Kaerma.
Tapa koguduse õpetaja Reet Eru astus ette koos uue juhatuse esimehega. Selline samm pidi andma kinnitust, et asjad Tapal on lahendatud ja elu võib taas rahulikult edasi minna.
Mehetegusid on teinud kõrvalise koha väikese Vahastu koguduse juhatuse esimees Andres Murumägi, kes laenu tagamiseks oma isikliku vara pangale pantis ja saadud rahaga kiriku katuse korda tegi. «Kirik pangale pandiks ei kõlvanud, öeldi, et kirikut on raske müüa,» lausus tegus mees sinodiliste naeru saatel. Kaiu vald tunnustas teda 2009. aasta tegija tiitliga.
Ja lõpuks. Teet Hanschmidt astub sel suvel üle 30 aasta taas lavalaudadele, et koos kursusekaaslastega mängida Naissaarel Jaan Tätte uues näidendis «Lendajad».
Sirje Semm