Kristus on surnuist üles tõusnud!

Aastast aastasse kõlab ülestõusmispühadel kirikutes rõõmus hüüe «Kristus on surnuist üles tõusnud!» ühes vastusega «Tõesti, ta on üles tõusnud!». Selles tervituses on kokku võetud ristiusu kõige olulisem sisu. Usume ülestõusmisesse ja elu võitu surma üle.
Selles maailmas võib vahel tunda, et võitjad on patt ja surm. Näeme nii palju kannatusi enda ümber. Ometigi pole piibellikus mõtteviisis kahtlust: Jumal on võitja ja midagi selles maailmas ei suuda meid lahutada Jumala armastusest.
Sageli viib siiski tee võidule läbi raskuste. Suurel neljapäeval pidi Jeesus viimast korda sööma oma jüngritega, kusjuures üks tema õpilastest oli äraandja. Sellest hoolimata ulatas Jeesus temalegi leiba ja karikat. Suurel reedel pidi Kristus üksinduses surema ristil, ka kõige ustavamad jüngrid salgasid, et on tema õpilased. Vaiksel laupäeval oli Jeesus hauas, surm oli temagi osa. Tundus, et pimedus võidab, et surm on valitseja. Kuni ülestõusmispüha hommikul muutus kõik. Jeesus tõusis üles, haud oli tühi. Elu võitis!
Nii peame meiegi elus vahel läbi minema pimedatest hetkedest, leinast ja murest selleks, et näha võitu, mille annab Jumal usu kaudu. Võime kevadel looduseski näha talve ja kevade võitlust. Mida edasi aeg läheb, seda võidukam on kevad. Olgu meil siis ka eluteel usku, et ülestõusmine ja elu võidab patu ja surma!
Kaido Soom