Kristus on surnuist üles tõusnud!

Üks inimese küsimusi on, mis tuleb pärast surma. Kas inimesest jääb surma järel midagi alles? Kas pärast surma on elu? Just nendele küsimustele vastuse otsimine teeb inimesest inimese. Läbi ajaloo on vaid usk neile vastuseid andnud. Teaduslikult ei saa keegi kõnelda surmajärgsest, sellesse saab vaid uskuda.
Ülestõusmispühad annavad alust uskuda elu võitu surma üle. Kristus suri suurel reedel. Ta kandis ristil inimkonna patu ja suri täpselt samuti nagu iga teinegi inimene. Vaiksel laupäeval lebas Kristus hauas. Ülestõusmispüha hommikul kohtusid tema surnukeha võidma tulnud naised Jumala saadikutega, kes laususid: «Mis te otsite elavat surnute juurest? Teda ei ole siin, ta on üles äratatud.» (Lk 24:5–6)
Sellest lausest algas kristluse võidukäik. Inimese põhiküsimusele oli vastus antud. Elu oli võitnud. Nii ongi ülestõusmispühad kristlaste suured rõõmupühad, sest elu võitis. Ning pühade peamine sümbol muna näitab samuti varjatud elu. Munast võib teatud tingimuste täitumisel kooruda tibu. Näiliselt elutust võib saada elav.
Meie elu põhiküsimusele on Kristuse ülestõusmisega vastus antud. Jeesus ütles: «Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb» (Jh 11:25). Uskugem, rõõmustagem ja elagem!
Kaido Soom