Kristus on surnuist üles tõusnud

„See on lõpetatud!“

Kolm sõna. Need ulatuvad peadpööritavalt sügavale ja tõusevad kõrgustesse enesekaotuseni. Üks tegi selle ära, teeb praegu ja teeb veel. Sest igale uuele hingele, iga järgmise põlveni on need sõnad ootel, kuni kestab selle maailma ajastu. Sõna sai lihaks. Lõpuni. Jumala arhiivides on kõik eelmiste aegade kaustad talletatud sama pitseriga. Meie ajast läbi kasvavad need sõnad. Need sõnad kulgevad edasi ajasilmapiiri taha, kuid on selgelt kuuldavad ka möödavilksatavas hetkes, mida oma eluks kutsume. Iga kord, kui tunneme oma piire, iga kord, kui näeme oma lootusetut ummikut, alati, kui nutame enda suutmatust, armetust ja rumalust, kui silma tuleb pisar maailma raskuse pärast, kui me ei mõista, kui meil on valus … ehk loodetavasti kindlasti meenuvad need sõnad. „See on lõpetatud!“ Just siit algab elu, ülevoolav, igavene, kirgas. Kas julgeme end kaasa haarata sellest võimsast hoovusest, mis kord vallandus ühest ristist, ühest tühjusest, kolmest sõnast? 

Lubame mõtte anda oma elule, oma valule ja oma rõõmule? Kui mitte, siis andestagu Ülestõusnu meile vaid kolme sõnaga. Kui jah, siis õnnistagu ta meid nüüd. Nende kolme sõnaga.

Meelis-Lauri Erikson