Kristlikud väärtused valimiskampaanias

Riigikogu valimistel kandideerib kristlasi eri erakondade nimekirjades.

Enamik neist ei rõhuta valimiskampaanias oma usulisi vaateid ega kiriklikku kuuluvust. Leidub ent ka poliitikuid, kes tavatsevad oma lähtumist kristlikest väärtustest igati esile tõsta. Teistest enam on neid Isamaas ja Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas (EKRE), mille juures tegutsevad koguni omaette kristlaste ühendused.

Kristlik kampaania
EKRE kristlaste ühendus on isegi korraldanud Eesti eri paigus toimuvate valimiskoosolekute sarja, kus erakonna ridades kandideerivad poliitikud teevad kihutustööd kristlaste seas. Üks taolistest koosolekutest toimus 5. veebruaril Tartus hotelli London konverentsisaalis. Kokku oli tulnud umbes poolsada kuulajat, kellest suurem osa oli väärikas eas.
Esindatud oli eri konfessioonidesse kuuluvaid kristlasi, ent arvukalt leidus ka kirikuga mitteseotud inimesi. Kohaletulnuile tutvustasid endid EKRE kristlastest saadikukandidaadid, kes Tartus kandideerivad. Lisaks astusid üles veel EKRE kristlaste ühenduse juht Tarmo Hints ja valimiskoosolekute organiseerija Erki Kallaste.
Koosolekul jäi kõlama arusaam, et kristlaste jaoks on loomulik toetada konservatiivset maailmavaadet. Korduvalt võeti sõna kooseluseaduse vastu ning tõsteti esile muslimitest immigrantidest väidetavalt lähtuvat ohtu.
Siiski võis tähele panna kõnelejate mõnevõrra erinevaid rõhuasetusi. Nii rääkisid õhtut juhtinud Tartu Pauluse kogudusse kuuluv Indrek Särg ja teised kohalikud kandidaadid eeskätt rahvusluse tähtsusest ning Eesti kristlikust kultuuritaustast. Vabakogudusliku taustaga Hints seevastu kõneles pikalt USA poliitilises elus toimuvast ja propageeris sealsete konservatiivsete kristlaste vaateid. Muu hulgas taunis ta aborti, liberaalseid sooteooriaid ning Eesti otsust toetada rahaliselt Palestiina omavalitsust.
Hints avaldas rahulolu selle üle, et viimastel USA presidendivalimistel osutus võitjaks Donald Trump. Minevikus olevat too küll ebamoraalselt elanud, ent vanas eas meelt parandanud ja kristlike väärtuste eestvõitlejaks saanud. Tema poliitilisi otsuseid suunavat tõsiusklikest kristlastest nõuandjad.
Hints leidis, et ka Eesti koguduste inimesed peaksid aktiivsemalt taotlema kristlikke põhimõtteid hindavate poliitiliste jõudude võimulesaamist. Selleks tuleb aga palvetada ja valimistel tingimata EKRE poolt hääletada.
Kuulajate poolt rõhutati siiski, et kristlasi on ka Isamaa ridades. Samuti märgiti, et peaminister Jüri Ratas loeb Piiblit ning kõrgelt hinnatud kristlane on teinegi keskerakondlasest minister Janek Mäggi. Selle peale seletasid poliitikud, et teistes erakondades ei pääsevat kristlaste hääl maksvusele, EKREs on nad aga juhtivatel kohtadel.

Erinevad arusaamad
Valimiskoosolekul jäi seega kõlama arusaam, et kristlike väärtuste olemus on selge ja üheselt mõistetav ning Eesti poliitikas esindab neid eelkõige EKRE. Sellega poleks kahtlemata nõus kas või paljud Isamaa ridades kandideerivad kirikuga seotud inimesed. Teadaolevalt ei korralda selle partei kristlaste ühendus eraldi aktiivset valimiskampaaniat, ent mõnedki Isamaa seisukohad (vastuseis samasooliste abielule, massiimmigratsioonile jne) on EKRE kristlaste omadega sarnased.
Küll aga näitas peapiiskop Urmas Viilma koostatud valimiskompassi ümber Facebookis puhkenud poleemika ilmekalt, et ka arusaamad kristliku poliitika olemuse kohta on Eestis kaunis erinevad. „Mitte kõik, kes ehivad ennast kristluse sulgedega ja väidavad kaitsvat kristlikku Euroopat, ei tee veel Taevase Isa tahtmist,“ kommenteeris näiteks Isamaa ridades kandideeriv EELK Pilistvere koguduse vaimulik Hermann Kalmus EKRE valimisprogrammi vähest kattumist Eesti Kirikute Nõukogu soovitustega.
Samuti peapiiskopi valimiskompassi kiitnud sotsiaaldemokraadist kandidaat Rein Järvelill aga kinnitas Facebookis: „Olen ka kristlane ning mulle pole kunagi tundunud EKRE väärtushinnangud kristlikena: vihkamine, tapmisähvardused, „meie ainukesed õiged“ ei ole kristlikel väärtustel põhinevad ja kristlased peaks sellisest poliitilisest jõust küll väga kaugele hoidma.“
Teisalt rõhutasid oma kristlikku tagapõhja ka mõned peapiiskopi kompassi teravad kriitikud. Martin Helme ja teiste EKRE poliitikute kõrval tuleb siinkohal mainida erakonna Eesti 200 juhtivaid tegelasi Liina Normetit ja Margus Tsahknat.
Seega pole Eesti kirikuinimeste seas üksmeelt selle osas, mida kristlikud väärtused endast õieti kujutavad ning milline erakond neid kõige paremini esindab. Mis puudutab aga kristlastest valijaid, siis küllap on paljudele neist valimisotsuse langetamisel olulised hoopis üpris maist laadi kaalutlused.
On muide iseloomulik, et ka loo alguses kirjeldatud EKRE valimiskoosolekul ei haakunud suur osa saalist esitatud küsimustest kuigivõrd kõnelejate esiletõstetud teemadega. Pigem väljendus neis pettumus praeguses poliitilises eliidis ning lootus, et EKRE valimisedu viib Toompeale uued inimesed, kes rohkem „rahva“ usaldust väärivad.
Rain Soosaar