Kristlik Kodu pakub mitmekülgset abi sotsiaalsfääris

1993. aastal Tartus asutatud, esialgu noortevanglast vabanenutele varjupaika pakkuv ja hiljem lastekoduks saanud Kristlik Kodu on teinud suure sammu edasi, avades teismelistele mõeldud noortekeskuse ehk nagu nad seda ise nimetavad – avatoa.
Praegu lastekoduna funktsioneerivas majas on lapsi 11. Liiga palju, leiab Kristliku Kodu üks asutaja ja praegune tegevjuht Anne Schotter. «Lastekodusse võetakse neid, kelle vanematelt on kas vanemlikud õigused ära võetud või orvuks jäänuid. Samuti neid, kes ajutiselt vajavad paremaid elamistingimusi. Või kui kodu ei kindlusta laste õiguskuulekust ega koolikohustuse täitmist.» Majas elavatele lastele on absoluutne nõue täita koolikohustust.
Huvialategevus
Lisaks lastekodule avati 1997. aastal samas majas päevakeskus, sest tekkis palju lapsi, kel pärast kooli puudus järelevalve. Lisaks järelevalvele antakse lastele õpiabi, sooja toitu ja sisustatakse vaba aega.
Päevakeskus on mõeldud vähekindlustatud perede lastele. Hetkel on Tartu linnaga leping 16 lapse peale ja peamiselt käivad keskuses Ropka ja Karlova piirkonna lapsed. Samasugune päevakeskus asub veel Raadil.
Kristliku Kodu kolmas funktsioon on huvialategevus, mis on mõeldud kõigile linna lastele. 1999. aastal loodi poistele puutööring ja tüdrukutele õmblusring, 2000. aasta alguses arvutiring. Ringe kasutatakse ka alaealiste õigusrikkujate mõjutamisvahendina, kirjeldab Schotter. «Tavaliselt kuu aega kestev huvialaringis käimine peaks noore korrarikkuja meelt muutma. Tihti käivad nad pärast vabatahtlikuna edasi, sest see hakkab lihtsalt meeldima.»
Töötajaid on Kristlikus Kodus 17. Prioriteediks on kõrgharidus, sest see näitab Anne Schotteri arvates, et inimene on edasipüüdlik, kohusetundlik ja järjekindel. Enamus töötajaid ka on kõrgharidusega.
Täiskasvanute koolitus
Kristlik Kodu pakub ka täiskasvanutele tööalast koolitust. See on mõeldud peamiselt pikaajalistele töötutele, kes on kaotanud enesekindluse ja usu endasse. «Väike kodune kollektiiv mõjutab töötut positiivselt ja annab uut julgust minna tööotsingutele,» lausub Schotter. Sama kinnitab ka viimased poolteist aastat puutöö õppemeistrina töötanud teoloogiaalase haridusega Kristjan Valge.
Ametliku nimega Koidu õppekeskuses on praeguse õppekava järgi lõpetanud 3 lendu. Õpetatakse puidutööd, õmblemist ja arvutit. Õppima tullakse tööhõive ameti kaudu, pikaajalised töötud suunab õppima Tartu linna sotsiaalabi osakond.
Valge sõnul on 60 protsenti osalejatest praeguseks tööd leidnud, vaatamata sellele, et töötute taust on väga kirju. «Meil on olnud inimesi nii mittetäieliku algharidusega kui ka kõrgharidusega. Linna sotsiaalabi osakonnale, kes on meie põhifinantseerija, meeldib just see, et suudame pakkuda kõige odavamat koolitust ja et õpperühmad on väikesed.
Seega saame lisaks kutseoskustele arendada õppuritega individuaalset suhtlemist. Suur hulk pikaajalisi töötuid on võõrdunud suhtlemisest, mis paneb omakorda tee kinni nende edasisele karjäärile. See pole mitte ainult töötute koolituskursus, vaid ka integratsiooni kursus,» leiab Kristjan Valge.
Avatuba avatud kõigile
Kristliku Kodu kõige uuem projekt – Avatuba – avati oktoobris 2004. «Avatuba tähendab seda, et ühte tuppa on võimalik õhtupimedas tulla kõigil noortel. Selle asemel, et väljas kampadesse koguneda, saavad noored suhelda soojas toas, arvutit ja internetti kasutada ning lauamänge mängida,» selgitab Anne Schotter.
Viimase projektiga tegeleb Kristlikus Kodus üle kümne aasta töötanud õmblemise õppemeister Merli Tähnas. «Paljusid noori tundsime juba varem. Ilmad läksid hullemaks ja tekkis tunne, et tahaks nad tuppa kutsuda.»
Päevakeskuse toast astub tavaliselt õhtu jooksul läbi kuni viisteist noort.
«Nad ei ole kõik kolm tundi – viiest kaheksani – kohapeal, vahel käivad ära ja tulevad jälle. Et noored tahavad olla üheksani ja selleks, et nad pärast jälle tänavale ei läheks, kaalumegi võimalust olla kauem avatud,» räägib Tähnas.
Lisaks Karlova kandile tullakse ka kaugemalt, isegi teisest linna otsast, et sõpradega koos olla. «Põhiline on, et nad saavad kokku tulla ja oma jutte ajada. Tänaval ei lubata neil olla, naabrid näitavad koguni vahel aknast rusikat. Isegi siis, kui nad midagi halba ei tee.»
Sõpradega suhtlema
Lisaks arvutile on noortekeskuses teler. «Siin on tavalised kommunikatsioonivahendid. Me ei saa väga palju asju muretseda, sest hetkel pole rahalist toetust. Süüa me ei paku, aga kui kellelgi on sünnipäev, siis lepime kokku ja võime midagi tuua,» kirjeldab Merli Tähnas hetkevõimalusi.
Põhjustena, miks noortekeskusesse tullakse, nimetab ta vajadust sõpradega suhelda ja kitsaid elamistingimusi, tihtipeale pole tegu hoopiski mitte halva sotsiaalse ja majandusliku taustaga noortega.
«Kuna korterid on suhteliselt väikesed, siis teismeline tuleb kodust ära, et rohkem ruumi saada ja teistega koos olla. Kui ta on mõnesse kampa jäänud, siis ei loe alati, milline sotsiaalne taust tal on. Mõni tuleb täiesti tavalisest kodust, kuskilt eramajast, ja teine sealt, kus tal on näiteks kümme ruutmeetrit toas.»
Praegu vaid tööpäevadel avatud tuba peaks perspektiivis olema avatud ka nädalavahetustel. Praegu napib selleks ainult vahendeid.
Reeli Reinaus