Kristlase vabadus

Küsimus kristlase vabadusest ja piiridest on alati olnud aktuaalne teema. Vahel on usklikud endale seadnud piiranguid, mida Piiblist ei leia. Teisalt on taas olnud aegu, mil Jumala lapsed on elanud oma elu nii, et tekib küsimus, kas on vahet uskliku ja mitteuskliku inimese vahel. Jee­suski küsis: «Ometi, kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?» Kas usk tähendab piire? Millised piirid on seotud usuga ja kus algab vabadus?
Jeesus ise murdis paljusid piiranguid. Ilmselt sellepärast sündiski konflikt vaimulike juhtidega. Piirangute seadmisel tõlgendatakse alati pühakirja. Pühakirja tõlgendus võib olla ekslik. Näiteks rikkus Jeesus mitmeid hingamispäevaga seotud reegleid. Ta ei tegutsenud pühakirja vastu, kuid tegutses inimeste poolt aktsepteeritud pühakirjatõlgenduse vastu. Ikka on küsimus, kumb on olulisem käsk, kas hingamispäeva pühitsemise oma või ligimese armastamise oma.
Kristus õpetas, et suurim käsk on armastus ja sellest lähtudes käitus ta küllaltki vabalt tollases reeglitest kammitsetud maailmas. Samas ei käitunud ta sugugi pühakirja vastaselt, vaid tegi oma valikuid üllastest moraalinormidest lähtudes.
Meil on raske tajuda piire ja vabadust, kuid püsime õigel teel, kui meie vabadus seab meile mingeid piire, mis ei ole mitte teist inimest ahistavad, vaid teda toetavad ja armastavad.
Kaido Soom