Krihvlist arvutini

Emakeele arenguga on seotud erinevaid paiku ja erinevaid inimesi, kirjakeele tekkele panid aluse aga kirikuõpetajad. Seda on emakeelepäeva eel hea meelde tuletada.

Üks niisugune huvitav, palverännukohana tuntud paik on Nõo, mille nime seostatakse Tartu toomkiriku vikaari Johannes de Nugheni nimega aastast 1319.
Nõo kolmelöövilise telliskivist romaani ja gooti elementidega kodakiriku ehitusajaks peetakse 13. sajandi teist poolt. See on üks vanemaid Mandri-Eesti maakirikuid ja säilinud põhijoontes algkujul. Nõo varasemad nimekujud on olnud Neo, Niggen, Noo, Neuggen, Nuggen jt. Pole ka imestada, sest õ tuli kirjakeeles kasutusse alles 18.-19. sajandi vahetusel.

Jummala pühha sonna
Koguduse õpetaja Mart Jaanson ja juhatuse esimees Madis Kanarbik räägivad meelsasti koguduse suurkujudest. Kahjuks oli kirikumõisas 1804 tulekahju ja hävis arhiiv, aga heaks allikaks on diplomitöö, mille on kirjutanud Tartu ülikoolis matemaatikat ja teoloogiat õppinud Uno Plank (1902 Rõngu vald – 2001 Maryland, USA). Kogudusele annetas selle teoloogiadoktor Toomas Paul ja sellest on teadmisi ammutanud nii muinsuskaitseamet kui kunstiakadeemia.
Esimeseks luterliku koguduse õpetajaks sai 1638. aastal Adrian I Virginius, kelle Nõo pastoraadis sündinud pojast Andreas Virginiusest sai Kambja koguduse õpetaja ning pojapoeg Adrian Virginiusest Puhja ja Otepää pastor. Viimased kaks tõlkisid lõunaeesti keelde Uue Testamendi (Wastne Testament), mis ilmus 1686.
Jumalasõna oli lugemisvara lastele, kes Nõos 1686 avatud koolis lugemisoskust hakkasid omandama. Kooli avajaks sai kirikuõpetaja Friedrich Poppe. See kõik on kauge ajalugu, tänapäevale palju lähemal on Martin Lipp.

Käsikirjast arvutisse
Kui vanasõna ütleb, et pada sõimab katelt, siis koguduse kahe juhi kohta käib vastupidi: üks ei jõua teist ära kiita. Aga kokkuleppele nad siiski jõuavad ja annavad suure au Mare Kanarbikule selle eest, et kahe aasta eest ilmus kogudusel Martin Lipu «Minu elumälestused». Tema oli see, kes luges mitu aastat Martin Lipu käsikirja ja selle arvutisse sisestas. Praegu on arvutis juba ka II osa, mis hõlmab vabadussõja ja vabariigi aega.
Et teksti mõista, on ajaloodoktor Ago Pajur seda toimetanud ja lisanud vajalikud kommentaarid. Nii nagu I osa väljaandmist on ka II osa ettevalmistamist toetanud kohaliku omavalitsuse programm ja kultuurkapital. Nüüd jääb huvilistel oodata selle ilmumist, kui trükkimiseks raha leitakse. Ilma toetuseta ei suudaks kogudus seda teha.
Kes aga esimest osa lugenud pole ja silmi tahab säästa, võib raamatut hoopis kuulata. Selle luges Pereraadios ette koguduse liige Ingmar Laasimer ja salvestust saab ka järelkuulata.

Sõnumitooja
Kirjasõna peetakse Nõos jätkuvalt aus – 2006. aasta detsembrist annab kogudus iga kuu välja oma lehte Rahutegija. 1. märtsil ilmus 34. number. Lehe tiraaž on 150 eksemplari ja need saadab sekretär Raili Värno liikmeannetuse teinutele tasuta koju. Töö on vabatahtlik, paberi, markide-ümbrike kulu läheb koguduse arvele. Lehte küljendab vallalehe toimetaja ja ühtlasi koduloomuuseumi juhataja Kai Toom. Ajalehte saab lugeda valla kolmes raamatukogus ja tellida oma e-posti aadressile.
Madis Kanarbik lehe välja­andmist rahas ei mõõda. «Tähtis on koguduseliikmetega kontakti hoida,» ütleb ta. «Materjali­puudust ei ole, aga autorite ring võiks olla laiem. Põhiliselt kirjutan mina, ma pole osanud õigele nupule vajutada,» ütleb õpetaja Jaanson. Avaldatud on ajaloolisi materjale, jutlusi, mõtisklusi, Madise reisikirju, Liidia Aruvälja tõlkeid.

Pärandihoidjad
Praegu on kirikus näitus oktoobris 75. sünnipäeva tähistanud Toomas Paulist, mis jõudis koguduseni tema õe, koguduse organisti Agnes Laasimeri initsiatiivil. Ettepanekuid näituste korraldamiseks on varemgi tehtud ja nii on kogudus taotlenud pühakodade programmi kaudu toetust.
I osa projektist on täidetud ja tellitud piltide riputamiseks siinid. Saadud on ka lisatoetust, et vahetada elektrikilp ja panna kirikusse lisavalgustus. Ja õpetaja kiidab jälle juhatuse esimeest: Madis Kanarbik on ideede generaator.
Aga 17. aprilli õhtul kell 18 laulavad nad koos koguduse meesansamblis, mis praegu on kaheksaliikmeline, kirikus ansambli 25. sünnipäeva kontserdil. Sel aastal on neil plaan välja anda uus plaat, see on salvestatud. Seda võib pidada kultuurilooliselt oluliseks, sest plaadil kõlab neli kirikulaulu seadet I ja II üldlaulupeo repertuaarist.
Muusikuharidusega vastne teoloogiadoktor Mart Jaanson ütleb, et talle oli üllatus, kui keerulised need seaded olid, mis talumehed I üldlaulupeoks kahe kuuga ära pidid õppima. Ansambel osaleb suvel Tartus vaimulikul laulupeol ja Nõos töötanud Eduard Tubina 110. sünniaastapäeva kontserdil.
Rita Puidet

Nõo kirikuõpetajaid
1638–1647 Adrian Virginius vanem
1681–1690 Friedrich Poppe
1884–1923 Martin Lipp
1954–1996 Harald Tammur
Alates 2003 Mart Jaanson