Krahvi süda kiriku kooriruumis

Ilmunud on muinsuskaitseameti aastaraamat, mis võtab kokku 2021. aasta tähelepanuväärsemad uurimisobjektid ja -teemad ning tutvustab auhinnatud objekte.

Üks põnevamaid lugusid väljaandes (136 lehekülge) on artikkel Kuusalu kooriruumi maalingute avamisest. Sealt leiab põneva fakti: Moskvas abiellus Kolga mõisahärra poeg Peter Stenbock ja kinkis sel puhul aastal 1899 Kuusalu kiriku kaunistamiseks 1000 rubla. Koguduse kirikukroonikas oli selle kohta küll märge, ent nüüd on kooriruumi viimistlus avatud ja kroonikas kirjutatu tõeks tunnistatud.

Veelgi põnevam fakt tuleb samast kirikust ja on seotud eelmisest loost paarkümmend aastat varasemaga. Kirikus koori lõunaseina sisse on ehitatud kapp ja juttude järgi hoitud seal 1861 surnud krahvi Erich Friedrich Stenbocki südant. Krahv surnud 26aastaselt alkoholisõltuvuse tõttu. Tänu tänapäevasele tehnoloogiale õnnestus nüüd kaane alt kinni joodetud karika praost karika sisemust uurida ja kinnitust leidis tõsiasi, et karikas on tõesti süda. Käärkambris reliikviakarbis on aga luukillud ja teadlased hakkavad nüüd uurima, kas need kuuluvad tõesti pühale Laurentsiusele, nagu on oletatud.

Otseselt kirikutega seotud lugudest on lugeda veel mitut lühemat: Ambla kiriku maalingutest, Jõhvi kiriku altarimaali konserveerimisest, Kihelkonna ja Kose kiriku tornikiivrist ja kukest. Teada saab sellestki, et läinud aastal lõppes Viljandi Pauluse kiriku tornikiivri restaureerimine ning kukk ja kuul said kuldse katte. Ajaloo- ja kunstihuviline saab teavet ka Rannu ja Tallinna Kaasani kirikust, Tallinna Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseina kenotaafist, hilisgooti silmapaistvast kunstiteosest ja muustki põnevast.

Muinsuskaitse ega muististe uurimine ei saa toimuda inimesteta. Mati Mandel, konservaator Jaan Märss ja mitu teist tublit inimest on need, kellest aastaraamatus lugeda saab. Head lugemist!

Rita Puidet